Carolina Pihelgas

爱沙尼亚文

Øyvind Rangøy

挪威文

Tuleb öö

Udu peeglis hoiab meid teineteise
eest. Tolm säilitab mälestused –
nad jäävadki puutumatuks nagu topised
loodusmuuseumis, siltidel nimed
väljasurnud keeles. Sinu pärisosa
on see, mille eest pageda ei saa –
sõda, mida peetakse veel vanamoodi,
kaevikutes. Õpitud naeratus varjab
seda siiski hästi. Tuleb öö, libistad käe
sääsevõrgu vahelt välja, otse tuule
lõugade vahele. Tema hingeõhk on
niiske ja tubakane, ta ütleb naerdes:
ma andestan sulle sinu nooruse.

© Carolina Pihelgas
从: Pimeduse pisiasjad
Tartu: Kaksikhammas, 2017
录制: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Natta kjem

Skodda i spegelen held oss frå
einannan. Støvet tek vare på minna –
dei blir verande urørte utstoppa dyr
på naturmuseet, med namn på skilta
på utdøydde språk. Din lott
er det du ikkje kan fly frå –
krigen som blir kjempa på gamlemåten enno,
i skyttargraver. Eit tillært smil skjuler
det likevel godt. Natta kjem, du lurer ei hand
ut gjennom myggnettet, rett inn i vindens
gap. Hans ande er full av
fukt og tobakk, han ler og seier:
eg tilgir deg ungdommen din.

Omsett av Øyvind Rangøy