Veronika Kivisilla

爱沙尼亚文

Adam Cullen

英文

***[Olen kodus ja ootan jumalat]

Olen kodus ja ootan jumalat.
Avali aknal ootan
oma väikest jumalat,
kes peaks kohe-kohe koju jõudma.
Toad on tuulutatud,
lihtne toit eimillestki aurab laual
ja ootab meid –
(on ju kuu lõpp ja ka rahakott
on hästi tuuldunud),
aga ma tean,
et tühjus on tihti õnnistus
ja eimiski on kõik ...

Ja sealt mu pisike jumal tulebki –
kõik lehvib ta ümber
õndsalt ja hooletult:
hõlmad, tossupaelad, sall, kotilukk,
üleni avatud ja valla!
Ta tõmbab puupulgaga mööda aialippe
ja need laulavad
ning sellist muusikat mõistab teha
ainult tillukene jumal.
Ning ta astub tuppa
ja näe, tal on vahvlijäätis käes,
mis kaunistatud noorte kuusevõrsetega
ja ta ütleb, sest ta teab:
hea kui pole ainult magus,
vaid on natuke hapu ja mõru ka!

Ning siis kõneleb ta mulle
oravaist ja pasknääridest ja punarindadest
ja sellest et mängib üht salamängu,
mida mängisin ka mina,
kui olin veel pisikene jumal:
kui rähni näed,
tuleb hea päev
ja me jutustame teineteisele üha
ühtesid ja samu lugusid
ega tüdine neist:
ema räägi veel,
mis tunne oli leevikest peopesal hoida,
kui ta ükskord vastu köögiakent lendas
ja siis oimetuna maas lebas?

Vaatan teda ja mõtlen:
mu jumal on kasvanud.
Ta on sokid nurka visanud
ning sikutab täitsa ise otsustavalt
pintsettidega suurest varbast pindu välja.
Aga jalgu jumal veel pesta ei armasta.
Seda näen õhtul, kui ta magab,
kriimud päkad teki alt väljas,
aga see ei takista mind
kummardumast ning ta jalgu suudlemast.
Mu jumal tõmbab selle peale
korraks varbad konksu ja magab siis rahus edasi.
Mina aga istun selle jumaliku liigutuse ilus
veel kaua,
kaua,
kaua …

© Veronika Kivisilla
录制: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[I’m at home awaiting a god]

I’m at home awaiting a god
awaiting at an open window
my own little god
who should be getting home right about now
the rooms are aired out
a simple meal made from not much of anything steams on the table
awaiting us
(it’s the end of the month and my wallet’s
also been effectively aired out)
but I know that
emptiness is often a blessing
and not much is everything

and here comes my tiny god
everything fluttering around him
blissfully and carelessly
coat flaps sneaker laces scarf backpack
unzipped and wide open
he’s dragging a stick across fence posts
and they sing
and only a teensy god
knows how to make such music
he steps inside
and look he’s got an ice-cream cone
garnished with young pine needles
he says it’s because he knows:
it’s good when something’s not just sweet
but a little tart and bitter, too

and then he tells me
about squirrels and jays and robins
and about how he plays a secret game
that I also played
back when I was a tiny god:
if you see a woodpecker
it’ll be a good day
we tell each other the exact same stories
over and over
and never tire of them
mom tell me again
what it felt like to hold the bullfinch
when it flew against the kitchen window that one time
and was lying on the ground, unconscious

I watch him and I think:
my god has grown
he’s tossed his socks in the corner
and all on his own is determinedly tugging
slivers out of his big toe with tweezers
but this god doesn’t like washing his feet just yet
I see that at night when he sleeps
scratched soles sticking out from beneath the blanket
yet that doesn’t stop me
from bowing down and kissing them
my god curls his toes for a moment when I do
and then sleeps soundly onward
while I sit in the beauty of that divine movement
for a long
long
long while

Translated from the Estonian by Adam Cullen