Hannu Oittinen
finščina
***[ma olen laulev luukere]
ma olen laulev luukere
ma olen koletukummituslik
täiskuuööperemees
ja seisan videvikutunnil
hingesunnil
su avatud akna ees varjudes
sa arvad et sa näed
jubedat und
aga tegelikult
näeb see jube uni
hoopis
sind
ta piilub su kardinate vahelt
tühjades silmakoobastes
kummitamas kirevälgatus
kolp kenasti kummergune
luisest kõriorelist tõusmas
üks tõrjutu
armutörin
ma olen laulev luukere
olen õudõõvastav vaimudetunnimees
su pitskardinaist rüütet akna ees pimeduses
aga täna kutsutakse mind
ARMASTUS
ja teist nime ei leita
Iz: Kuidas tappa laulurästikut
Verb, 2011
ISBN: 978-9949-9124-4-5
Avdio produkcija: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014
***[olen laulava luuranko]
olen laulava luuranko
olen hirvittävän kauhistavan kauhea
täydenkuunyön isäntä
seison hämärän rajamailla
sielujen lailla
piilotellen avoimen ikkunasi takana
luulet näkeväsi
pahaa unta
mutta oikeastaan
paha uni
näkee
sinut
se tuijottaa sinua verhonraosta
ja sen tyhjissä silmäkuopissa
leikamoivat himon salamat
sen pääkallo on passelisti pyöreä
kurkun luisista uruista kohoaa
torjutun rakkauden
murina
olen laulava luuranko
olen kauhistuttava sielunvartija
sonnustautuneena silkkiverhoihisi ikkunan takana pimeässä
mutta tänään on nimeni
RAKKAUS
eikä muuta nimeä ole oleva