Danutė Sirijos Giraitė
litovščina
SIENA
See luuletus algab vihmaga kitsastel tänavatel
kõik on kunagi olnud vaid kellegi kujutelm
sajab seal kus kord oli mäenõlv
päikesevalgusse ja küpresside merre uppunud
mäenõlv vihm
vihm langeb kulunud kividele kivid
kuluvad kannatlikult külaliste jalgade all
on sel mingi tähendus
võlvkäigud majaääred
kellade kolksumine kiituste kaja vihmapiisad
langevad ja mu juuksed saavad
märjaks vihmapiisad
langevad Piazza del Campol
ainus sõna selle kohta on siredus
või äri
on’s eales taevasse
pääsenud keegi kes pole valmis
sealt uuesti laskuma alla
Avdio produkcija: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
SENA
Tas eilėraštis gimsta kartu su lietum siaurose gatvėse
visa kadaise tebuvo kažkieno vaizduotė
lyja ten kur sykį kalno pašlaitė
nugrimzdo saulės švieson ir kiparisų jūron
pašlaitė lietus
lietus tykšta ant nudilinto grindinio akmenys
kantriai dyla po kojom lankytojų
bene čia kokia prasmė
arkinės perėjos namų pakraščiai
varpų skambesys liaupsių atbalsiai lietaus lašai
lynoja ir mano plaukai
sušlampa lietaus lašai
lynoja ant Piazza del Campo
vienintelis tinkamas žodis romybė
ar verslas
argi per amžius dangun
buvo patekęs kas nors nepasirengęs
iš ten ir vėl nusileist žemyn