Maarja Kangro

estonščina

Antoine Chalvin

francoščina

SIGA

Raadiost kuulsin:
siga käinud muiste maja ümber
ja söönud inimese sitta.
Kosunud sellest, saanud lapsed.
Inimene löönud sea maha ja söönud ära.
Pärast sööki läinud jälle
kuhugi tare lähistele võssa.
Sea lapsed tundnud lõhna,
läinud võssa sööma.
Ja nii edasi.

Siis tulnud välja, et ajalugu on spiraal.
Juurte juurde naastes
võtnud siga kaasa
hulga peenemaid riistu
ja artikuleeritumaid hoiakuid.

© Maarja Kangro
Iz: Heureka
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008
Avdio produkcija: Literaturwerkstatt Berlin 2012

LE COCHON

Entendu à la radio :

il était une fois une truie 

qui tournait autour d’une maison

et mangeait les excréments des humains.

Après avoir engraissé, elle eut des petits.

Un homme la tua, la mangea.

Puis, après le repas, alla vaquer à ses besoins

dans les broussailles près de la ferme.

Les petits porcelets, ayant senti l’odeur,

s’en furent à leur tour manger dans les broussailles.

Et ainsi de suite.


Il apparut alors que l’histoire est une spirale.

En retournant à ses racines,

le cochon avait pris avec lui

des outils beaucoup plus raffinés

et des positions plus articulées.

Traduit de l’estonien par Antoine Chalvin