Mike Horwood
angleščina
TULE MU KOOPASSE, MATEERIA!
Lipp remonditava mõisamaja küljes
lehvib nagu kalts.
Riigilipp. Narmastunult
ei hooli ta ise, ei ole süüdi, mis riigi.
Veest ja õhust räsitud kangas,
põdurad niidid. Ta ei taha, et need
väsinud molekulid kedagi esindaksid.
Ma seisan ta alla asfaldile
ja ütlen: "Tule mu koopasse!
Tule ära mu koopasse, mateeria!"
Nike tossud rõõmsa peretütre jalas: orjade tööst
on sündinud roosa põlatud polüuretaan.
Paber kartlike akadeemikute ja ametnike kappides:
nende elu kaunis, kahvatu vaikne ohver.
Jalakäija tapnud maasturi soojalt läikiv metall.
Nõrga parlamentääri foto akvarelne trükivärv.
Lipp lehvib. Tule, kangas, värv ja kude!
Tule, tähe graafiline kuju
ja hääliku akustika!
Tule, kallistame ja magame!
Tule peitu mu koopasse, mateeria!
Iz: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Avdio produkcija: Literaturwerkstatt Berlin 2012
COME INTO MY CAVE, MATTER!
On the manor house clad in scaffolding,
a flag is waving like a rag.
A national flag. Torn and shabby,
it doesn't care which nation it belongs to.
The fabric, worn by wind and rain,
the threads, sickly. It doesn't want
its tired molecules to represent anyone.
I stand under it on the asphalt
and say: "Come into my cave!
Come away, into my cave, matter!"
The Nike running shoes on a happy daughter: slave work
has given birth to pink, despised polyurethane.
Paper in the cupboards of anxious academics and clerks:
their life's beautiful, pale and silent victim.
The warm shiny metal of the jeep that killed a pedestrian.
The watercolour-like photo of the weak member of parliament.
The flag is waving. Come, fabric, colour, and texture!
Come, graphic form of the letter!
Come, let's hug each other and sleep!
Come hide yourself in my cave, matter!