Cornelius Hasselblatt 
Translator

on Lyrikline: 52 poems translated

from: estonščina to: nizozemščina, nemščina

Original

Translation

Lumevalgus äärelinna puiesteel

estonščina | Paul-Eerik Rummo

Kaugus paisub, maantee magab, maantee vähkreb unes
kusagil siinsamas lähedal. Kusagil siinsamas lähedal
telefonipostid puusadeni lumes
seisavad. Üks, teine, vaevu kolmas
ühel pool. Üks, teine, vaevu kolmas
teisel pool. Muud pimedusse kaovad
kusagil siinsamas lähedal.
Naaber-naabrilt traatkäed õlgadel
läbi pimeduse, kauguse ja talve
ühel pool. Ja läbi pimeduse,
läbi kauguse ja talve teisel pool
ja läbi lumevalguse ja minu
äärelinna puiesteel, ja läbi linna
ja jälle läbi pimeduse, kauguse ja talve
teisel pool. Naaber-naabrilt traatkäed õlgadel.
Kusagil siinsamas lähedal
kaugelt tuleb ümin, laul või itk
läbi kõigi. Lumevalgus läbi kõige,
lumevalgus äärelinna puiesteel.

© Paul-Eerik Rummo
from: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Sneeuwlicht op een buitenwijkse laan

nizozemščina

Sneeuwlicht op een buitenwijkse laan

De verte zwelt aan, de straatweg slaapt, de straatweg woelt

in zijn slaap ergens hier vlakbij. Ergens hier vlakbij

staan de telefoonpalen tot hun heupen

in de sneeuw. Een, nog een, amper een derde

aan de ene kant. Een, nog een, amper een derde

aan de andere kant. De andere verdwijnen

in het donker ergens hier vlakbij.

Van buur naar buur draadhanden op elkaars schouders

door het donker, door verte en winter

aan de ene kant. En door het donker,

door verte en winter aan de andere kant

en door het sneeuwlicht en door mij op een buitenwijkse laan,

en door de stad en weer door het donker,

door verte en winter aan de andere kant. Van buur naar buur

draadhanden op elkaars schouders.

Ergens hier vlakbij

gaat vanuit de verte gemurmel, gezang of gehuil

door iedereen heen. Sneeuwlicht door alles heen,

sneeuwlicht op een buitenwijkse laan.

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

JAH MA NÄGIN LUMEVALGUST

estonščina | Paul-Eerik Rummo

JAH MA NÄGIN LUMEVALGUST
ükskord kui ma polnud laps

ning ei kirjand seda valgust
ükski langev varjuhaps

ilmapervest ilmaperve
läbi päeva läbi öö

hirmuäratavalt terve
läbi päeva läbi öö

jah ei kirjand lumevalgust
ükski langev varjuhaps

ning ma nägin seda valgust
sellest saati olen laps

silm mis lumevalgust vahtind
see saab lumepimedaks

mees kes lumevalgust vahtind
see saab lapseks imejaks

jah mu sõnadest saab lalin
rääkida kui proovin tast

ning kõik rajad mis ka valin
kaugemale toovad tast

© Paul-Eerik Rummo
from: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

eens toen ik geen kind meer was

nizozemščina

eens toen ik geen kind meer was

trof de sneeuw me door zijn witheid


nergens schaduw die een kras

aanbracht op die grote witheid


wereldgroot en wereldwijd

heel de dag en heel de nacht


ijzige oneindigheid

heel de dag en heel de nacht


ja geen schaduw die een kras

aanbracht op die grote witheid


ik werd klein toen ik daar was

in die vormeloze witheid


de ogen die dat witte zagen

worden door de sneeuw verblind


en de man die ernaar staarde

wordt een pasgeboren kind


ja ik brabbel als ik probeer

te zeggen hoe het is gegaan


en elk pad dat ik probeer

leidt me verder ervandaan

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

***[See maja, kuhu ma sündisin]

estonščina | Paul-Eerik Rummo

„See maja, kuhu ma sündisin,
on vete põhja laskunud batüskaaf,
suitsuköis järel.

Otse põlise linna sekka.
Atlantis? Dioskuuria? Uppunud lossid ja kirikud:
kellade laul oma lähedaste kajade kütkeis –
ammu, ammu juba olnud selle algus.

Majadele korallküürud kasvanud.

Kalad kõnniteil kulgevad, maigutavad mokki.
Hippokampused käratult kappavad ringi, toimekad.
Siin-seal varjatud soppides mõned üksikud
vigased karbid üritavad luua pärleid.

Paljut siin külluses, päikseid iseäranis:
musttuhande okasnahkse meripäikse
valgel ujub veealune elu.

Suits, mu naba- ja poomisnöör,
vahel looklev ja järeleandlik, sealsamas
kutsuvalt pingul.“

© Paul-Eerik Rummo
from: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[Dit huis waarin ik ben geboren]

nizozemščina

Dit huis waarin ik ben geboren,

is een naar de zeebodem gezonken duikboot,

aan een touw van rook.


Midden in een oeroude stad.

Atlantis? De Dioscuren? Verdronken kastelen en kerken:

het lied van klokken geketend aan hun nabije echo –

lang, lang geleden al is dat begonnen.


De huizen hebben koraalbochels gekregen.


De vissen gaan uit wandelen en tuiten hun bekken.

Zeepaardjes galopperen geruisloos rond, druk.

In verborgen nissen proberen hier en daar

wat losse mosselen, kreupel, parels voort te brengen.


Veel is hier in overvloed, vooral zonnen:

in het licht van talloze stekelhuidige zeezonnen

zwemt het onderwaterleven rond.


De rook, mijn navelstreng en galgenkoord,

nu en dan kronkelend en meegevend, is tegelijk

uitnodigend strak.

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

MIKS MA VÄLISMAALE EI PÕGENE

estonščina | Paul-Eerik Rummo

1.
Armastada (mõtlen siin selle all: osata
      olla nõrk ja täiesti täiesti
             ükskõikne, saagu mis saab),
niisiis, armastada ja luuletusi kirjutada
       saab lõpuks igal pool ja lõpuks
              ära ei ela sellest kuskil.

2.
Alati ei jõua nõrk ju ka olla
       ja lohisedes luuletava loomaga endas
               kaasa, ja mõnikord
puhkab ju temagi pikalt ja armastus mõnikordki
libiseb
        peost,
ja oledki olukordades, mis sunnivad kavalaks, julgeks,
               julmaks, igavkavalaks, igavjulgeks –
        nagu vist igal pool mujal? ei tea.

3.
Seisab segavereline,
siit rootslane, sealt mustlane,
veidi sugulas-soomet ja ingerit, taani ja poola sinist,
alamsaksa aadellikkust, viimastes aastaringides venet,
sekka kolgaste lombakaid põlvkondi, verepilastust,
                                                                                pealegi
sõdades, katkudes hooti peaaegu
viimseni mulda jooksnud, ainult
keel veel veritseb, ainult keel veel
enam-vähem terve ja vana, ainult keel veel käib, mees
seisab, mees seisab, seisab segavereline,
metsastajate ja meresõitjate
küsitav, vägagi küsitav järglane
(„varja vabadust!“, varja, vii metsa ja pista samblasse,
võta merele kaasa) – kuid
kellest on tulnud siis, kellest on jäänud,
kellest on jäänud siis see, kes siin seisab,
Kalevipoeg kadunukene kaenlas, jalad oma lolluse läbi
otsast raiutud, lennukid pea kohal
paukumas, seisab
ja proovib soomeugriliselt mediteerida,
mets hõre, meri kinni, piir
kinni, seisab
ja viskab vahel vaatajatele võõrkeelset nalja, seisab
oma kadakate ja gootikate keskel,
mida pole kuskil mujal ilma peal,
kadakate, mis kasvavad täpselt kõrini, ja gootikate,
millega pole tal rohkem pistmist kui mõne minaretiga.

4.
Mis üldse tähendab „põgenema“?
Püha taevas küll, tõepoolest, miks siis mitte,
       kui niisamuti minna ei saa
                   ja kui sind siin keegi ei vaja?
Hirm ja võõrdumus, hirm ja võõrdumus,
        näljahirm ja võõrdumus toime
                   tulla, saagu mis saab,
                   sattudes kuhu tahes.

5.
Ja armastada ja luuletusi kirjutada
saab lõpuks igal pool ja lõpuks
ära ei ela sellest kuskil.

© Paul-Eerik Rummo
from: Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972
Tallinn: Kupar, 1989
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Waarom ik niet nar het buitenland vlucht

nizozemščina

1.

Liefhebben (ik bedoel daarmee: zwak

  kunnen zijn en volkomen, volkomen

     onverstoorbaar, wat er ook gebeurt),

kortom, liefhebben en gedichten schrijven

  kun je tenslotte overal en leven

     kun je er tenslotte nergens van.


2.

He lukt niet altijd om zwak te zijn

  en rond te trekken met het dichtende dier

     in jezelf, en soms

slaapt dat ook lang, en soms glijdt de liefde uit je hand,

   en ben je in omstandigheden die je dwingen listig, moedig,

     wreed, reuzelistig, reuzemoedig te zijn –

  zoals ergens anders vast ook? Ik weet het niet.



3. 


Daar staat iemand met gemengd bloed,

hier Zweed, daar zigeuner,

wat Fins en Ingermanlands, Deens en Pools blauw,

Nederduitse adel, in zijn laatste jaarringen Russisch,

vermengd met kreupele geslachten uit de diepste provincie, incest,

bovendien bij vlagen haast uitgeroeid

door oorlogen en pestepidemieën, alleen

de taal heeft nog bloed, alleen de taal is nog

min of meer gezond en oud, alleen de taal werkt nog, daar staat

een man, daar staat een man, dar staat iemand met gemengd bloed,

de twijfelachtige, uiterst twijfelachtige nakomeling

van jagers en zeelieden

(`bescherm de vrijheid!´, bescherm haar, stop haar in het bos

onder het mos, verberg haar op zee) – maar

van wie stamt hij af, waar komt hij vandaan,

[---]

waar komt die man vandaan die daar staat,

de ontslapen Kalevipoeg op zijn nek, zijn benen door eigen

domheid afgehakt, de vliegtuigen donderen

over zijn hoofd en hij staat daar

en probeert Finoegrisch te mediteren,

het bos is dun, de zee versperd, de grens

versperd, daar staat hij

en vlecht soms een buitenlandse grap in voor het publiek,

daar staat hij tussen zijn jeneverbessen en zijn gotiek

die je nergens anders op de wereld vindt,

de jeneverbessen die net tot zijn nek komen en de gotiek

waar hij niet meer mee verbonden is dan met een minaret.


4.

War betekent `vluchten´ eigenlijk?

God allemachtig, ja, inderdaad, waarom ook niet,

  als je niet gewoon weg kunt gaan

      en niemand je hier nodig heeft?

Angst en ongewoonte, angst en ongewoonte,

  angst voor honger en de ongewoonte

      het te redden, wat er ook gebeurt,

      waar je ook terechtkomt.


5.

En liefhebben en gedichten schrijven

kun je tenslotte overal en leven

kun je er tenslotte nergens van.

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

Tahaksin teada, kallim (Väikese linna kohvikumuusikat)

estonščina | Paul-Eerik Rummo

„Tahaksin teada, kallim, mida kavatsevad
kartuli-idud me keldris. Arvan, et varsti
need kaamed piigid tõusevad läbi korruste
lagesid lammutades, põrandaid purustades,
mööbel pilpaiks, lõikavad läbi
turuvõrgud (juurviljad vabaks!), vaibakoed, juhtmed,
pööningul lükivad endile me mälestuste tolmunud helmeid;
– ja siis eterniitkatusel raksatab lainemurd:
kartuli-idud hakkavad antennideks, lippudeks,
kartuli-idud, seni põrandaalusteks surutud.“

© Paul-Eerik Rummo
from: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Ik zou graag willen weten, liefste

nizozemščina

Ik zou graag willen weten, liefste, wat de aardappelkiemen

in onze kelder van plan zijn. Ik denk dat die bleke sprieten

binnenkort door alle verdiepingen heendringen

plafonds slopend, vloeren verwoestend,

meubels afbrekend, ze zullen door boodschappenmanden

boren (vrijheid aan de groente!), door tapijtweefsels, leidingen,

op zolder de stofvlokken van onze herinneringen aaneenrijgen;

- en dan zul je op het eternietdak de golven horen breken:

de aardappelkiemen worden antennes, vlaggen,

de aardappelkiemen, tot nu toe noodgedwongen ondergronds.

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

***[Olla maastik, olla maastik suurejooneline]

estonščina | Paul-Eerik Rummo

OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE
voortel kuuseladvus kobrutamas käbid;
maastik lumivalge, tuulejäljesooneline,
olla maastik, üllas maastik, mida läbib
jõgi, samas jää pääl lastesummi kandes,
karussellitavaid ülemeelikuina,
samas tammihangest roheliselt langedes
lausveeseelikutena, veelinikuina;
olla maastik, millel vana villaveski
pisitasa pöörab võlli, ise tasa
vappub… igavesest ajast igavesti;
maastik nälgind varestele kisendada;
maastik hundiöine, maastik päikse-eelne,
maastik keerutada karussellivõlli,
kanda tähetorni, kanda klaasjat võlvi,
olla maastik, olla maastik suuremeelne

pisilinna muuseumiseinal lamades
kiirgav maastik, ümber tuhmund raamirandid;
mündid-kondid pleegivad vitriinilavades,
haigutavad lontis ekskursandid;
olla olles, teades, et ei leita
eales sõna sulle nimeks; teades,
et ei saagi seda leida eales;
olla maastik, lumevalgust heita;
olla maastik, hoida tuisujärgset rahu,
kuni keegi, kellele ei mahu
rindu tema süda, tuiskab üle toa,
äigab lõuendisse noa.

© Paul-Eerik Rummo
from: Lumevalgus ... lumepimedus
Tallinn: Eesti Raamat, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[Landschap zijn, ruimhartig landschap zijn]

nizozemščina

Landschap zijn, ruimhartig landschap zijn

op de heuvels schuimen kegels in sparrentoppen;

sneeuwwit landschap, windspoordooraderd,

landscap zijn, verheven landschap, doorsneden

door een rivier, tegelijk op het ijs een kinderschaar dragend

die uitgelaten draaimolenwiekt,

tegelijk groenvallend uit de sneeuwwal op de dam,

als blank staande rokken, als waterlopen;

landschap zijn waarin de oude wolmolen

kalmpjes zijn as draait en er

zachtjes bij schokt… van eeuwigheid tot eeuwigheid;

landschap om te krassen voor de verhongerde kraaien,

wolfsnachtlandschap, landschap voor de zon opkomt,

landschap om een draaimolenas te draaien

om een sterrenwacht te dragen, een glazen gewelf te dragen

landschap zijn, edelmoedig landschap zijn


in het museum van een provinciestadje aan de muur hangend

stralend landschap, een versleten lijst eromheen,

munten en botten verbleken in vitrines,

vermoeide dagjesmensen geeuwen;

zijnde zijn, wetend dat het woord om je te benoemen

nooit wordt gevonden; wetend

dat het ook onvindbaar is;

landschap zijn, sneeuwlicht werpen;

landschap zijn, de rust na de sneeuwjacht bewaren,

tot er iemand komt binnenrazen

wiens hart zijn borst openbreekt,

en een mes in het doek steekt.

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

Terveks suureks suveks valgeks jäingi

estonščina | Juhan Viiding

terveks suureks suveks valgeks jäingi
ma ei päevitanud ei oh ei
ja nüüd teiste naiste hulgas käingi
luigena kel nimeks Lorelei

ainult minu jaoks see suvi oli puhas
olin õnnelik küll mitte lodevil
alles nüüd tean et ükskõik kus kohas
oli talle see üks vilets vodevill

tema vari terve suure suve läbi
minu ihu ees mind hoidis põlemast
rannad tühjad on ja tühjuses on häbi
läbi tühjuse käib tuul meist mõlemast

© Riina Viiding, Elo Viiding
from: Detsember
Tallinn: Eesti Raamat, 1971
Audio production: ARM Music

De hele lange zomer bleef ik bleek

nizozemščina

de hele lange zomer bleef ik bleek

ik heb niet liggen zonnen, o nee

en tussen de andere vrouwen lijk ik

nu op een zwaan die Lorelei heet


alleen voor mij was deze zomer zuiver

ik was gelukkig, al liet ik me niet gaan

nu weet ik pas dat het hoe dan ook

voor hem één grote klucht was


zijn schaduw heeft de hele lange zomer

mijn lijf tegen verbranden beschermd

de stranden zijn leeg en dat is een schande

uit die leegte blaast de wind door ons beiden

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

Vana mehe laul

estonščina | Juhan Viiding

Seda õnne kõik ei aima,
mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust
ta veider eluviis;
kuigi maalitud on kolle, annab sooja tuli – jaa!
Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg,
mu järeltulija.

Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.

Olen vana mees ja sellepärast
lihtne on mu jutt.
Peagi lõpetamas olen oma
elurännakut.
Ära pahanda, kui laul on
liiga lihtne, õpetlik.
Kuula ära, sest me elu
selles ilmas pole pikk.

Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.

Meie eitus, meie jaatus
liugleb tuules nagu leht.
See, mis saadab, ongi saatus
ikka õiglane ja eht.
Oma hinge ei või müüa –
kuri ilm las udutab.
Ainult seda omaks hüüa,
mis su hinge puudutab.

Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.

© Riina Viiding, Elo Viiding
from: Tänan ja palun
Tallinn: Eesti Raamat, 1983
Audio production: ARM Music

Het lied van de oude man. Pinocchio's vader

nizozemščina

Niet iedereen heeft weet

van het geluk van een oude man

wiens eigenaardige levenswijze

voor zijn dood wordt gezegend;

al is de haard alleen geschilderd,

het vuur geeft warmte – ja!

Ik weet dat mijn zoon mijn levenswerk voortzet,

mijn nakomeling.


Jij zult meer

bereiken,

tot je ook zelf eens tot stof vergaat.

Eén ding is waar.

Geen enkele leugen

kan het vuur van het eeuwige ware leven doven.


Ik ben een oude man en daarom

is mijn verhaal eenvoudig.

Over niet al te lange tijd eindigt

mijn levensweg.

Neem me niet kwalijk als het lied

te simpel is, te leerzaam.

Luister, want ons leven op deze aarde

Duurt niet lang.


Jij zult meer

bereiken,

tot je ook zelf eens tot stof vergaat.

Eén ding is waar.

Geen enkele leugen

kan het vuur van het eeuwige ware leven doven.


Ons ontkennen, ons bevestigen

dwarrelt als een blad in de wind.

Wat ons loodst is het lot,

altijd rechtvaardig en echt.

Je kunt je ziel niet verkopen –

laat mist en nevel maar komen.

Alleen dat is van jezelf

wat je raakt in je ziel.


Jij zult meer

bereiken,

tot je ook zelf eens tot stof vergaat.

Eén ding is waar.

Geen enkele leugen

kan het vuur van het eeuwige ware leven doven.

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

***[Eluaeg olen tahtnud õue]

estonščina | Juhan Viiding

ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Mida see mulle tähendab?
See on hinge ainuke nõue,
mis mind elule lähendab.

Oo, kui raske on meie kliimas,
mis on umbusuudust hall.
Olen tädile kooke viimas,
metsatee on mu jalge all.

Metsas kohtan ma nümfe ja gnoome,
noori siivutuid preilisid.
Aga on ka rangeid aroome -
karme Lindasid, Leilisid.

Vana tädi see sööb minu annid,
seekord kohtamata jääb Hunt.
Õrnad lilled mu mängukannid
ja mu armastus - piiritu krunt.

ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Kas sa tead, mis see tähendab?
See, mu arm, on looduse nõue.
Ta meid asjasse pühendab.

© Riina Viiding, Elo Viiding
from: Elulootus
Tallinn: Eesti Raamat, 1980
Audio production: ARM Music

***[MIJN LEVEN LANG HEB IK WEGGEWILD]

nizozemščina

MIJN LEVEN LANG HEB IK WEGGEWILD

Wat dat voor mij betekent?

Daar alleen ben ik vol van,

het brengt me dichter bij het leven.


O wat is ons klimaat toch hard,

met al die nevel en kou.

Ik breng mijn tante een taart,

rennend over het bospad.


In het bos ontmoet ik nimfen, dwergen

en jonge lichtvoetige meisjes.

Maar er zijn ook scherpere geuren –

strenge Linda’s en Lili’s.


Mijn tante eet wat ik mee heb gebracht,

ik heb geen wolf ontmoet.

Ik houd niet van tere bloemen

en grenzeloos is mijn liefde.


MIJN LEVEN LANG HEB IK WEGGEWILD

Weet je wat dat betekent?

Het is een natuurwet, mijn liefste.

Die wijdt ons allen in.

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005

***[Kuule jälle on sügis]

estonščina | Joel Sang

KUULE JÄLLE ON SÜGIS
emajõe luhal
ja korraga igal pool
ükstapuha
sea ennast minekule

üleval toomemäel
hakid vaid isekeskis
jagavad maid:
sina saad selle
sina saad selle
näita mis sina said

© Joel Sang
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[SIEH DA, SCHON WIEDER IST HERBST]

nemščina

SIEH DA, SCHON WIEDER IST HERBST

in der Aue des Mutterflusses

und plötzlich wird überall

egal wo

zum Aufbruch gerüstet


oben auf dem Domberg

krakeelen die Dohlen

bloß untereinander:

das ist für dich

das ist für dich

zeig was du bekommen hast


Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Tere deemonite demokraatia pimedal ööl

estonščina | Ene Mihkelson

Tere deemonite demokraatia pimedal ööl
valitavus alt üles ja ülevalt alla Muud-
kui ronin ja ronin mööda katla siledat
pinda (Oh oleksid küüned mul!) ja kukun
tagasi sooja leigesse suppi mis üldse ei
piina Söön ja kümblen vahet pidamata
aeg-ajalt luksudes Õdususe vastu mina
astun ööde eelajaloost aga vend ei tunne
venda ja kütja logeleb

© Ene Mihkelson Society
from: Võimalus õunast loobuda
Tallinn: Eesti Raamat, 1990
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts

Dag democratie der demonen in duistere nacht

nizozemščina

Dag democratie der demonen in duistere nacht

verkiesbaarheid naar boven en naar beneden En

ik klim maar en klim maar langs de gladde wand

van de ketel (O had ik maar nagels!) en val

terug in de warme lauwe soep die helemaal geen

pijn doet Ik eet en baad zonder ophouden

zo nu en dan hikkend Ik treed de behaaglijkheid

tegemoet uit de voorgeschiedenis der nachten maar broer kent 

broer niet en de stoker lanterfant


Woorden in de wind van de Oostzee, 2005

Ta ajaga läinud on sohki ja sellest

estonščina | Ene Mihkelson

Ta ajaga läinud on sohki ja sellest
on sündinud poeg See poeg teab kogu
me lugu kuid tähti lõpust algusse
loeb Ka silmad tal vaatavad kõõrdi
Üks näeb seda mida olla ei võinud ja
teine mis sellest jääb Tal sõnad on
varnast võtta ja pähe saab päitsetest
võrk Käib ühtsoodu laatadel ringi
Ta käed on pikad kui koolnul

© Ene Mihkelson Society
from: Uroboros
Tallinn: Tuum, 2004
ISBN: 9985802756 / 9789985802755
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts

Ze was vreemdgegaan met de tijd en daaruit

nizozemščina

Ze was vreemdgegaan met de tijd en daaruit 

was een zoon geboren Die zoon kent heel 

ons verhaal maar hij leest de letters van achter naar 

voren Ook kijkt hij scheel 

Zijn ene oog ziet wat niet heeft kunnen zijn en 

zijn andere wat daarvan rest Woorden komt hij 

nooit tekort en over zijn hoofd krijgt hij 

een toom Hij struint maar rond op jaarmarkten 

Zijn armen zijn lang als van een dode

Woorden in de wind van de Oostzee, 2005

Miks surm just vasaku õla taga

estonščina | Ene Mihkelson

Miks surm just vasaku õla taga
valvab Miks silm on ainult päeva-
valgel lahti Miks parem käsi haarab
vasak poetab maha Miks keha teab
ja mõistus tõrgub Või ütleb mõistus
just praegu vananenud kehale et
aeg on lõpetada võidujooksud

© Ene Mihkelson Society
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts

Waarom loert de dood juist achter

nizozemščina

Waarom loert de dood juist achter

de linkerschouder Waarom is het oog alleen bij dag-

licht open Waarom grijpt de rechterhand

en ontglipt de linker alles Waarom weet het lichaam

en stribbelt het verstand tegen Of zegt het verstand

juist nu tegen het verouderde lichaam dat

het tijd is om de wedloop te beëindigen

Woorden in de wind van de Oostzee, 2005

Olen konkreetne kui kammipii mis täisid

estonščina | Ene Mihkelson

OLEN KONKREETNE KUI KAMMIPII MIS TÄISID
tõmbab maha Olen halastaja ja viin kõik
korraga ahju kus miilab tuli
Puudega peab kokku hoidma nagu surmagagi
Siis lohutan tallis hobust et rebasefarmi
teda ei viida Peo pealt söödan kõrrekesi
On talv vist Arvan seda punetavaist jalga-
dest kui hõõguvana jooksen läbi lume tuppa
Kus igavik Kus armastus Kui täid ja hobused
On vaja tappa viimseni

© Ene Mihkelson Society
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts

Ich bin konkret wie die Zacke eines Läusekamms

nemščina

Ich bin konkret wie die Zacke eines Läusekamms Ich

bin barmherzig und stopfe alles auf einmal

in den Ofen, wo das Feuer schwelt Am Holz muss

man sparen wie auch am Tod Dann tröste

ich das Pferd im Stall dass es nicht zur Fuchsfarm

gebracht wird Füttere es mit Halmen von der flachen Hand

Es ist wohl Winter Ich schließe das aus den geröteten Fü-

ßen, als ich glühend durch den Schnee nach drinnen renne


Wo sind Ewigkeit und Liebe Wenn man Läuse und Pferde

bis aufs letzte töten muss


Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Mitmekülgne hüljes

estonščina | Leelo Tungal

Uurin hüljest ühest küljest:
hüljes nagu ikka hüljes!

Ja kui vaatad teisest küljest –
sealtki meenutab ta hüljest!

Astun kolmandasse külge –
kelle sealt ma leian? – Hülge!

Saba pooltki uurin hüljest –
see ei võta tükki küljest!

Nüüd on selge pilt mul küll: jess!
See on mitmekülgne hüljes!

© Leelo Tungal
from: Lätikeelne jäätis
Tallinn: Tuum, 2006
ISBN: 9985802810
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Der vielseitige Seehund

nemščina

Ich schau dem Seehund in den Schlund:

Sieht aus wie’n Seehund, ganz gesund!


Von der Seite ist der Seehund

ganz ein Seehund, glatt und rund


Ich prüf‘ die andre Seite, und?

Ganz wie‘n Seehund, kugelrund!


Auch beim Schwanz gibt’s keinen Grund

zum Zweifel an dem Seehundsfund!


Klar und deutlich der Befund:

Vielseitig ist dieser Seehund

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Tuleb ette

estonščina | Juhan Viiding

Tuleb ette vaevalisi tunde,
mil on kõik. Ja lauluridagi.
Tuleb ette taevalisi tunde,
mil ei ole mitte midagi.

Enda teha kõik. Ja mitte miski.
Maailm mängib keelte pilliga.
Olla elus – siin on õudset riski;
verd ja higi, puid ja lilli ka.

Mitte keegi minu eest ei maga,
pole ärkvel ega valule.
Mälu põhjas, meelemetsa taga
tahab Tõde tõusta jalule.

© Riina Viiding, Elo Viiding
from: Tänan ja palun
Tallinn: Eesti Raamat, 1983
Audio production: ARM Music

Kann vorkommen

nemščina

Es kommen beschwerliche Stunden vor,
die haben alles. Selbst ein Gedicht.
Es kommen gar himmlische Stunden vor,
die haben überhaupt rein gar nichts.

Alles hängt von einem ab. Und auch nichts.
Die Welt spielt mit der Sprachen Wohlklang.
Wer lebt, trägt ein entsetzliches Gewicht;
Blut, Schweiß, Bäume und Blumenbehang.

Niemand kann an meiner Stelle schlafen,
wach sein oder Schmerzen aushalten.
Tief im Kopfe, hinterm Sinneshafen
Will Wahrheit ihres Amtes walten.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Vaimuelu

estonščina | Juhan Viiding

mismoodi on su vaimu seis?
ei seisa nigu.
kas tõstab pead ta ükskord meis
kui väike tigu?

kas tõuseb ta kui päikene
kui lõpeb öö
ja olles suur või väikene
teeb vaimse töö?

Või läheb mustaks mure läbi
Nii et on tuhat aastat häbi

© Riina Viiding, Elo Viiding
from: Elulootus
Tallinn: Eesti Raamat, 1980
Audio production: ARM Music

Geistesleben

nemščina

Wie steht es denn um deinen Geist?
gar nicht so richtig.
hebt er den Kopf in uns ganz dreist
und macht sich wichtig?

Strahlt er wie die Sonne so fein
ist vorbei die Nacht
und hat dabei groß oder klein
Geistreiches vollbracht?

Oder verfinstert er sich vor Gram
Sodass nur bleiben tausend Jahr Scham

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Siin oled kasvanud

estonščina | Paul-Eerik Rummo

Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
Siit on su rahu ja tasakaal.

Munamägi on pilvepiir.
Pilv on madal ja hall nagu hiir.

Maailmapilet su kätte anti.
Maailm on lahti mõndagi kanti.

Nende seenemetsade sekka
ikka kuid tuled kui musulman Mekka.

Siin oled sündinud. Tasasel maal.
Siin on su rahu ja tasakaal.

© Paul-Eerik Rummo
from: Luulet 1960-1967
Tallinn: Eesti Raamat, 1968
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Hier bist du aufgewachsen

nemščina

Hier bist du aufgewachsen. Flach ist das Land.
Von hier kommt die Ruhe, dein fester Stand.

Der Munamägi ragt in den Himmel,
wolkenverhangen und grau wie Schimmel.

Der Fahrschein zur Welt ist dein Angebinde.
Die Welt steht dir offen in alle vier Winde.

In dieser pilzreichen Wälder Bann
kehrst stets du zurück wie ein Pilgersmann.

Hier bist du aufgewachsen. Flach ist das Land.
Hier ist deine Ruhe, dein fester Stand.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

AHNUSE TAGAJÄRG

estonščina | Jan Kaus

Kasum.

© Jan Kaus
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

FOLGE DES GEIZES

nemščina

Profit

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

KUIDAS KIRJELDADA ARMASTUST?

estonščina | Jan Kaus

Ma loodan, et suren varem kui tema.
Aga mis siis, kui see muudab ta sama kurvaks, kui oleksin mina?
Võib-olla oleks siiski parem, kui ta sureb enne mind.
Aga siis on muidugi mul endal väljakannatamatult halb.
Pekki.
Head lahendust siit ei paista.

© Jan Kaus
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

WIE DIE LIEBE BESCHREIBEN?

nemščina

Ich hoffe, dass ich früher sterbe als sie.
Was aber, wenn sie das genauso traurig macht, wie ich es wäre?
Vielleicht wäre es doch besser, wenn sie vor mir stirbt.
Aber dann geht es natürlich mir selbst unerträglich schlecht.
Verdammt.
Eine gute Lösung ist nicht in Sicht.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[kuidas saada jälile armastusele?]

estonščina | Jan Kaus

kuidas saada jälile armastusele?

see on lihtne –
tuleb tirida süda rinnust välja
asetada kaalule

ja veenduda, et süda oleks
ühtaegu
raske ja kerge

© Jan Kaus
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

wie der Liebe auf die Spur kommen?

nemščina

das ist einfach –
man muss sich das Herz aus der Brust reißen
auf die Waage legen

und sich dessen vergewissern, dass das Herz
gleichzeitig
schwer und leicht ist

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[alguses oli Sõna]

estonščina | Jan Kaus

alguses oli Sõna
mis leidis hääle
hääl võttis suu kuju
suu ümber tekkis pea
pea külge käed-jalad

lõpus on Sõnal
vaja vaid
peopesa soojust

© Jan Kaus
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

am Anfang war das WORT

nemščina

am Anfang war das WORT
das eine Stimme fand
die Stimme nahm die Form eines Mundes an
um den Mund herum entstand ein Kopf
am Kopf Arme und Beine

am Ende benötigt das WORT
lediglich
die Wärme einer Hand

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Väga väike rahvas mõistab dekadentsi

estonščina | Ene Mihkelson

Väga väike rahvas mõistab dekadentsi
Elab end iga päev kunstiks ja kunst ise
nagu muu maailm nähtust nimetab
on kahtlane juba eelduses
Kaks korda ei saa ju endaks sündida

Väga väike rahvas kummardab mitut
jumalat Kui ei aita üks siis toetab ehk
teine Sügavas sisimas oleme paganad
kuid tuleriidale naljalt ei roni

Eks ütle kui tead!

Väga väike rahvas ei armasta juhti
Seda ühte tarka ja head Tema kiidab
ainult omaenese rumalat pead
ega tea et võidule viib see niisama
kindlalt kui eksi

© Ene Mihkelson Society
from: Pidevus neelab üht nuga
Tallinn: Tuum, 1997
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts

Ein sehr kleines Volk begreift die Dekadenz

nemščina

Ein sehr kleines Volk begreift die Dekadenz
schwingt sich jeden Tag zur Kunst auf und die Kunst selbst
wie der Rest der Welt das Phänomen nennt
zweifelt schon an der Vorbedingung
Zweimal kann man ja nicht geboren werden

Ein sehr kleines Volk verneigt sich vor vielen
Göttern Wenn der eine nicht hilft tut‘s vielleicht
die andere Tief im Innersten sind wir Heiden
aber auf den Scheiterhaufen klettern wir nicht zum Spaß

Sag‘s wenn du‘s weißt!

Ein sehr kleines Volk liebt keinen Führer
Diesen einen Weisen und Guten Es rühmt
nur seinen eigenen Dummkopf
und weiß nicht dass er ebenso sicher zum Sieg
führt wie in die Irre

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

ambitsioon

estonščina | Eda Ahi

ei kannagi ma moodsat okaskrooni,
sest talle piisab pulkadest mu peas.
kui kuulen vaid ta hääle kupjatooni,
ta tunnen ära tuhandete seas.

ja kuigi tean – ta raudne haare soonib,
ma suudlen otse suule ambitsiooni
ning taipan küll: teen järjekordse vea.

kuid ikka olen tema poole loodi –
kui kodune, see sõge sunnismaisus.
nii öösi vähkren kaua külmas voodis
ja uinun kalli kahetsuse kaisus.

© Eda Ahi
from: Gravitatsioon
Tallinn: Verb, 2013
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Ambition

nemščina

ich brauch‘ keine moderne Dornenkrone,
das Chaos in meinem Kopf reicht für sie.
höre ich nur fern ihren Kommandoton,
erkenne ich sie und irre mich nie.

ihr Griff ist aus Eisen, das weiß ich schon,
ich küsse sie trotzdem, die Ambition
und merke sofort: ein Fehler, und wie!

doch allem zum Trotz bin ich ihr gewogen –
wie heimatlich kann blinde Knechtschaft sein.
nachts wälze ich mich lang in kalter Koje
und schlaf im Schoße treuer Reue ein.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

aiaäärne

estonščina | Eda Ahi

on porikuu. ma vaatan maha.
ja maa on jälle must mis must.
ei tahaks minna aia taha,
kuid aed ei paku elamust.

ei kipu paradiisiaeda,
ei julge minna aia taha –
kui saaks kord üle müüri kaeda,
võiks ennast rahus kanda maha.

© Eda Ahi
from: Sadam
Tallinn: Verb, 2017
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Am Rande des Lichts

nemščina

es ist Weinmond. ich schau zur Erde.
auf dem Boden nur Schmutz und Kehricht.
dass ich nicht hinters Licht geführet werde,
aber im Licht erlebt man ja nichts.

will gar nicht in den Garten Eden,
hab Angst hinters Licht geführt zu werden –
einmal den Blick über die Mauer heben,
dann könnte man gehen ohne Beschwerden.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Odüsseusele

estonščina | Eda Ahi

Odüsseus, su hobu võitis Trooja,
su kõrvades on laulmas veel sireenid,
sa oled ujund pühas vees ja roojas.
ma tean, et sul on geniaalsed geenid.

su minevik on selge siililegi,
kuid mulle pole tähtis, mis sa tegid.
vaid olevik on ookean, muu on vaht.
ma tahan lihtsalt tantsida end segi
ja laulda, kuni laseb kopsumaht.

ning tule, tunnen elueliksiire,
millest pole tõele miski truum.
Odüsseus, sa kompad ilma piire -
nüüd näitan sulle, kus on selle tuum.

© Eda Ahi
from: Gravitatsioon
Tallinn: Verb, 2013
Audio production: Haus für Poesie, 2018

An Odysseus

nemščina

Odysseus, deinem Pferd gab Troja sich preis,
in deinen Ohren sind noch die Sirenen,
du schwammst in Geweihtem wie im Schmutz, ich weiß:
du bist gerüstet mit genialen Genen.

deine Vergangenheit kennt jeder Wicht,
doch deine Taten interessieren mich nicht.
nur Gegenwart ist Ozean, Schaum der Rest.
einfach in Ekstase tanzen will ich mich
und singen, bis die Lungen die Kraft verlässt.

komm schon, ich kenne des Lebens Zaubertrank,
der der Wahrheit am allernächsten steht.
Odysseus, du bist an die Grenzen gelangt –
nun zeige ich dir, worum’s im Kern geht.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

tantsutunnid gravitatsiooniga

estonščina | Eda Ahi

tantsivad sinuga, gravitatsioon,
kõik. aga tunnevad samme vaid julged.
sul on see julm, aga võrdsustav joon:
meelitad mõlemat: kivi ja sulge.

peas sinu maadligivajutav kroon,
sinna, kus juhid mind, kuulekalt astun.
armastan raskelt sind, gravitatsioon,
ega ei vahetaks tiibade vastu.

© Eda Ahi
from: Gravitatsioon
Tallinn: Verb, 2013
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

tanzstunden mit der gravitation

nemščina

alle welt tanzt mit dir, gravitation
mutige kennen die schritte, nicht jeder.
grausam, das bist du, doch ehrlich auch schon:
beide verleitest du, stein wie auch feder.

schwer drückt die krone als last auf mein haupt,
dir folg ich immer, gehorche dir sehr.
dich lieb ich, gravitation, und ich glaub,
nicht mal für flügel gäb ich dich gern her.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

MINA SEE OLIN

estonščina | Joel Sang

Mina see olin
see nõtkuv purre
su päkkade all
käima jäid edasi tagasi
käsipuu puukäsi pihu all alasti
sile ja soe
otsi mind edasi

© Joel Sang
from: Ohvitseride maja
Tallinn: Vagabund, 2008
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

ICH WAR DAS

nemščina

Ich war das
dieser biegsame Steg
unter deinen Ballen
du gingst ständig hin und her
die Holzhand des Handlaufs nackt unterm Daumen
glatt und warm
suche mich weiter

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[Küüntest kübaras]

estonščina | Joel Sang

KÜÜNTEST KÜBARAS
          hinge pidades
                    su tuppa hiilisin
sülekoerana
         pehmed käbarad
                 mu vastu toetasid
                           mind omaks pidades

sinu ees
         tahtsin võtta
                    maha kübara
                              küüntest kübara

kuid oh häda
           küüned ajapikku kasvanud on pähe
katsun ei tule
            tirin ei tule ei tule
küüneviha lööb pähe

kuklast kõrvuni
         maha käriseb
                    nahk kui sukk
nüüd mind märkasid
          kohkud istuli
                  silmad pärani
                           lemmiknukk

seisan sinu ees
           kole alasti
                    sõõrmed verised
                             sõrmed harali
                                      endal süda sees
                                               kiremas kui kukk

© Joel Sang
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

UNTERM FINGERNAGELHUT

nemščina

schleiche ich Luft anhaltend
                                    in dein Zimmer
wie ein Schoßhund
                  drückten weiche Pfoten
                                    sich gegen mich
                                                     und nahmen mich an

vor dir
                  wollte ich den
                                    Hut abnehmen
                                                     den Fingernagelhut

aber oh Elend
                  die Fingernägel sind mir mit der Zeit in den Kopf gewachsen
ich versuch’s, es geht nicht
                  ich zerre, es geht nicht, es geht nicht
der Hass der Fingernägel schießt mir in den Kopf

vom Nacken bis an die Ohren
                  schält sich die
                                    Haut ab wie ein Strumpf
jetzt hast du mich bemerkt
                  richtest dich erschrocken auf
                                    mit weit aufgerissenen Augen
                                                     die Lieblingspuppe

ich stehe vor dir
                  entsetzlich nackt
                                    mit blutigen Fingern
                                                     mit gespreizten Fingern
                                                                       während ich in meinem Herzen
                                                                                         krähe wie ein Hahn

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Sama laps

estonščina | Leelo Tungal

Kes see
lõhkus portselanist lambad?

Kes
viis liivakasti vanaema hambad?

Kes see
taadi taskud kinni nõelus?

Kes see
soola suhkru sisse sõelus?

Kes see
muukis lahti kapilingi?

Kes see
pruukis ema pidukingi?

Kes see
mähkis pliidi ümber niiti?

Kes see
tegi vaibast rullbiskviiti

Kas
seesama pisike ja paike

laps,
kes praegu püüab päikselaike?

See,
kes teatab: “Hakkan eluajaks

väga
heaks ja targaks õpetajaks!”

© Leelo Tungal
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Dasselbe Kind

nemščina

Wer hat wohl
die Porzellanschäfchen kaputt gemacht?

Und
Omas Gebiss in den Sandkasten gebracht?

Wer wohl
nähte Opas Taschen zu?

Wer wohl
fügte dem Zucker Salz hinzu?

Wer wohl
pulte den Griff vom Schrank?

Wer wohl
zog Mamas Sonntagsschuhe an?

Wer wohl
wickelte eine Schnur um den Herd?

Wer wohl
hat den Teppich zur Biskuitrolle umgekehrt?

War
es das kleine und eifrige

Kind,
das gerade nach den Sonnenstrahlen greift?

Das
gerade stolz verkündet: „Wenn ich groß bin,

werde ich
eine sehr gute und kluge Lehrerin!“

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[Luuletus on nagu ilmateade]

estonščina | Kaur Riismaa

Luuletus on nagu ilmateade.
Mida täpsem,
seda õnnelikumad me oleme
ilusa päeva ootuses,
mida täpsem,
seda kurvemad me oleme
mõeldes uuele pimedale päevale.

Ilmateates on alati ilus tüdruk,
kes naeratades
lõpetab igasuguse lootuse

sõita randa piknikule.

(Cherche la femme
on alati ka
recherche la femme)

Ilmateates on unistused
New Yorkist,
Puerto Ricost,
kasvõi Hispaaniast või Egiptusestki.

Luuletus on ilma teade,
maailma teade
ja teadaand maailmale,

et me pole veel andnud alla.

© Kaur Riismaa
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Ein Gedicht ist wie die Wettervorhersage

nemščina

Ein Gedicht ist wie die Wettervorhersage.
Je genauer,
desto glücklicher sind wir
in Erwartung eines schönen Tages,
je genauer,
desto trauriger sind wir
eingedenk eines weiteren dunklen Tages.

Bei der Wettervorhersage gibt es immer eine schöne Fee,
die lächelnd
jedwede Hoffnung zunichte macht

ein Picknick am Strand zu veranstalten.

(Cherche la femme
heißt immer auch
recherche la femme)

In der Wettervorhersage liegen Träume
von New York,
Puerto Rico,
sogar Spanien oder Ägypten.

Ein Gedicht ist ein Bericht von der Welt,
Kunde von der Welt
und an die Welt die Verkündung,

dass wir noch nicht aufgegeben haben

Aus dem Estnischen übersetzt von Cornelius Hasselblatt

***[Selgel vihmajärgsel hommikul märtsis]

estonščina | Tõnu Õnnepalu

Selgel vihmajärgsel hommikul märtsis
võib äkki paista nagu oleks oktoober

ja meel läheb kurvaks
sest taevas on nii valusalt puhas
ja paplid raagus
ja järsku
ei tea ma midagi
nende pungi paisutavast mahlast
sest mus eneses paisub see kurbusehoog
ja mu matab see jaheda valguse laine
igatsus ja hirm
ja midagi veel
nagu tühi mererand sügisel päikesega oktoobris

olgugi praegu märts

© Tõnu Õnnepalu
from: Ithaka
Tallinn: Eesti Raamat, 1988
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus

*** [An einem klaren Märzmorgen nach dem Regen]

nemščina

An einem klaren Märzmorgen nach dem Regen
kann es manchmal so aussehen als wäre Oktober

und davon wird man traurig
denn der Himmel ist so schmerzlich rein
und die Pappeln kahl
und plötzlich
weiß ich nichts
vom Saft, der ihre Knospen anschwellen lässt
denn in mir selbst schwillt diese Traurigkeit an
und mich begräbt diese Welle kühlen Lichts
Sehnsucht und Furcht
und noch etwas
wie ein leerer Strand im Herbst mit Sonne im Oktober

auch wenn gerade März ist

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

4. detsember, neljapäev.

estonščina | Tõnu Õnnepalu

Surm, sa hea, oled see,
kes eluga meid
kõige kindlamalt seob.
Täna sadas jälle lund.
Helbed olid suured ja lendasid,
nagu oleks jälle kevad.
Nagu oleks jälle kevad:
minu salajases kehas
keerlevad mustavad veed.
Ma olen õnnelik,
et surelik.
Selles vähemalt
olen ma nii
nagu Sina.

© Tõnu Õnnepalu
from: kevad ja suvi ja
Tallinn: Varrak, 2009, 2013
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus

4. Dezember, Donnerstag.

nemščina

Tod, du Guter, du bist es,
der uns mit dem Leben
am sichersten verknüpft.
Heute hat es wieder geschneit.
Die Flocken waren groß und stoben,
als wäre wieder Frühling.
Als wäre wieder Frühling:
in meinem heimlichen Körper
wirbeln schwarze Wasser.
Ich bin glücklich,
dass ich sterblich bin.
Wenigstens darin
bin ich so
wie Du.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Vabadust pole

estonščina | Tõnu Õnnepalu

Vabadust pole kevadõhk
kuumab ja lainetab meie ümber
sellel viimase lume sulamise pühal
kui lepaurvad
on kollasest tolmust rasked
ja maa on veest raske
ja silmadel on valguse paljusest raske
kui rõõm
tuleb ja kihutab
käed lahti mäest alla
lõoke kukub läbi õhu
kui taevas
haarab meid oma täiuslikku tühjusesse
mille värvidel pole nime
sinine sinine sinine
tuhat korda kõik
erinevate tähendustega aga
kulu ja muld
lõhnavad nagu esimest korda elus
ja männid
löövad kohisema
kui äkki
tuleb merelt jääkülm niiske tuulehoog
ja mändide ladvad õõtsuvad taevas
otsekui keset suurt kurbust
sest vabadust pole

© Tõnu Õnnepalu
from: Sel maal
Tallinn: Eesti Raamat, 1990
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus

Es gibt keine Freiheit

nemščina

Es gibt keine Freiheit die Frühlingsluft
glüht und wogt um uns hin
an diesem Festtag da der letzte Schnee schmilzt
wenn die Erlenkätzchen
vom gelben Blütenstaub schwer sind
und das Land vom Wasser schwer ist
und die Augen die Menge des Lichts schwer ertragen können
wenn die Freude
kommt und mit ausgebreiteten Armen
den Berg herunterstürmt
die Lerche durch die Luft fällt
wenn der Himmel
uns in seine vollkommene Leere aufnimmt
deren Farben keinen Namen haben
blau blau blau
tausendmal alles
mit verschiedenen Bedeutungen aber
das Vorjahrsgras und die Erde
duften wie das erste Mal im Leben
und die Kiefern
beginnen zu rauschen
wenn plötzlich
vom Meer ein eiskalter feuchter Windstoß kommt
und die Wipfel der Kiefern im Himmel wiegen
gleichsam wie inmitten einer großen Traurigkeit
denn es gibt keine Freiheit

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Kallis koer

estonščina | Leelo Tungal

Ühe lapse koer ära anti,
aga lapselt ei küsitud luba.
Anti koer ära kaugesse kanti –
seal võib-olla ta ketis on juba.

Ei see laps enam söö ega joogi,
pole käsust või palvetest tulu –
tema teab ju, et päevad ja öödki
kallis koer kuskil ulub ja ulub.

Koera võib-olla üldse ei lasta
vabalt jooksma, vaid hoitakse ketis.
Kas veel ülepea meenutab last ta?
Ja kui meenutab, mõtleb, et petis…

Muud ei oska see laps – ainult nutta.
Kallis koer, sina kuri ja suur – eks
vabaks rabele, tagasi rutta!
Rutta, enne kui laps kasvab suureks!

© Leelo Tungal
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Lieber Hund

nemščina

Einem Kind hat man den Hund genommen,
aber das Kind wurde nicht gefragt.
der Hund ist ganz weit weg gekommen –
und vielleicht schon an die Kette gehakt.

Nichts will dem Kind mehr richtig schmecken,
es sitzt einfach da und mault –
denkt Tag und Nacht nur mit Schrecken,
dass der Hund irgendwo jault und jault.

Vielleicht wird das Tier ja nicht einmal
hinausgelassen und liegt fest an der Kette.
Erinnert sich an das Kind nur mit Qual?
Und denkt, dass es ihn betrogen hätte…

Das Kind kann nur weinen über sein Unglück.
Lieber Hund, wo du so groß und stark bist,
reiß dich doch los und eile zurück!
Beeil dich, bevor’s Kind erwachsen ist!

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Krokodill

estonščina | Leelo Tungal

Mina kardan: seal veevärgitorus
on vist kinni üks krokodill,
silmad märjad ja saba sorus –
eks see “Vhüü!” on ta nutupill!

Hüüan: “Kroku!”, kuid tema ei vasta,
või kui vastab, siis vaid vhüü-ää...
Looma veevärgist välja ei lasta,
sellepärast ta vakka ei jää.

Algul öösiti ärkasin üles,
siis kui kraan pistis karjuma –
olin vudinal ema süles.
Aga nüüd hakkan harjuma.

Terves maailmas mul ju ei ole
ühtki tuttavat looma, ja
koeravõtmisest välja ei tule...
Las ta elab, see roomaja!

© Leelo Tungal
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Das Krokodil

nemščina

In unsrer Wasserleitung da ist,
glaub ich, ein Krokodil eingeklemmt
zieht dort den Schwanz ein und zischt
und macht “hühü”, wenn es flennt.

Ich rufe : “Kroko!”, aber es sagt nix zurück,
und wenn doch, so klingt nur hühü und ei ...
Das Tier ist vom Eingesperrtsein verrückt,
deswegen kann’s auch nicht still sein.

Früher, da war nachts die Hölle los,
wenn der Wasserhahn anfing zu tönen –
im Handumdrehn war ich auf Mamas Schoß.
Aber man kann sich an alles gewöhnen.

Auf der ganzen Welt hat’s für mich noch nie
ein befreundetes Tier gegeben
einen Hund anschaffen, das gelingt doch nie...
Lass das Reptil dann mal leben!

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[ma olen laulev luukere]

estonščina | Jürgen Rooste

ma olen laulev luukere
ma olen koletukummituslik
täiskuuööperemees

ja seisan videvikutunnil
hingesunnil
su avatud akna ees varjudes

sa arvad et sa näed
jubedat und
aga tegelikult

näeb see jube uni
hoopis
sind

ta piilub su kardinate vahelt
tühjades silmakoobastes
kummitamas kirevälgatus

kolp kenasti kummergune

luisest kõriorelist tõusmas
üks tõrjutu
armutörin

ma olen laulev luukere
olen õudõõvastav vaimudetunnimees
su pitskardinaist rüütet akna ees pimeduses

aga täna kutsutakse mind
ARMASTUS
ja teist nime ei leita

© Jürgen Rooste
from: Kuidas tappa laulurästikut
Verb, 2011
ISBN: 978-9949-9124-4-5
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

*** [ich bin ein singendes Skelett]

nemščina

ich bin ein singendes Skelett
ich bin ein schauerlichspukhafter
Vollmondnachtgebieter

und stehe in der Dämmerungsstunde
seelengetrieben
in den Schatten unter deinem geöffneten Fenster

du denkst dass du
einen bösen Traum hast
aber in Wirklichkeit

hat dieser böse Traum
vielmehr
dich

er linst durch deine Gardine
in den leeren Augenhöhlen
spukt ein Leidenschaftsblitz

der Schädel schön gewölbt

aus der knöchernen Gurgelorgel steigt
eines Verstoßenen
Liebesgeplärr

ich bin ein singendes Skelett
ich bin ein grauenerregender Geisterwachtposten
in der Dunkelheit vor deinem spitzengardinenbekleideten Fenster

aber heute nennt man mich
LIEBE
und einen anderen Namen findet man nicht

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Üks asi millele mõtlema hakkasin päev pääle mu vanatädi surma

estonščina | Jürgen Rooste

kas tahate teada
miks eestlased erilised on
tahate ma räägin
nad elavad terve elu otsa
üksteise kõrval
suutmata öelda et nad
armastavad
ja kui üks neist sureb
helistavad nad oma lähedasele
ja nutavad toru otsas
oma hääletut nuttu
ja tahavad öelda
et armastavad
aga ei suuda
nad elavad viiskümmend aastat
või enamgi
võõra võimu all
ja kirjutavad ikka
oma napakas keeles luuletusi
sellepärast on nad eestlased
sellepärast ma neid armastangi
isegi kui vahel väga vihkan

© Jürgen Rooste
from: Kuidas tappa laulurästikut
Verb, 2011
ISBN: 978-9949-9124-4-5
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Eine Sache, die mich beschäftigt

nemščina

wollt ihr wissen
warum die Esten besonders sind
wenn ihr wollt, erzähl ich’s euch
sie leben ihr ganzes Leben lang
nebeneinander her
ohne sagen zu können, dass sie
lieben
und wenn einer von ihnen stirbt
rufen sie ihre Verwandten an
und weinen am Telefon
ihr tonloses Weinen
und wollen sagen
dass sie lieben
können es aber nicht
sie leben fünfzig Jahre
oder noch mehr
unter einer fremden Macht
und schreiben immer noch
Gedichte in ihrer wunderlichen Sprache
deswegen sind es Esten
deswegen liebe ich sie auch
selbst wenn ich sie manchmal richtig hasse

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[Tallinna südalinn on ilus]

estonščina | Jürgen Rooste

Tallinna südalinn on ilus. Sääl, kus Estonia teater,
ja vana pangamaja (kust vabariik kuulutati) ja Reaalkool.
Ainult üks kaubakeskus laiutab üle tee nagu pommiauk. Sääl,
selles koolis, oleme me käinud. Mu vanaisa lõpetas 1947, N-Liidus.
Saksa okupatsiooni ajal, '42, oli ta endale ostnud Kalevipoja-lipuvarda,
sinimustvalge seisab tänini selle odal. Mina läksin kooli nõukogude ajal
ja õppisin end vabaks. Mu tütar pole seda kurjuseriiki näinud. Vaba aja ja kooli
laps. Nüüd on kõige hirmsam asi too ületee kaubakeskus.

© Jürgen Rooste
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

*** [Die Altstadt von Tallinn ist schön]

nemščina

Die Altstadt von Tallinn ist schön. Da beim Estonia-Theater,
und dem alten Bankgebäude (wo die Republik ausgerufen wurde) und der
        Realschule.
Bloß macht sich da gegenüber ein Einkaufszentrum breit wie ein
        Bombentrichter. Da,
auf der Schule waren wir. Mein Großvater machte 1947 den Abschluss, in der
        UdSSR.
Während der deutschen Besatzung, ’42, hatte er sich einen Kalevipoeg als
        Fahnenständer gekauft,
die blau-schwarz-weiße Flagge hängt heute noch an seinem Speer. Ich ging
        in der Sowjetzeit zur Schule
und lernte mich frei. Meine Tochter hat dieses Reich des Bösen nicht
        gesehen. Ein Kind der freien Zeit
und der freien Schule. Das allerschlimmste ist jetzt das Einkaufszentrum da
        gegenüber.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

VANA ARMUKE

estonščina | Maarja Kangro

Kui mustade pükste alt
paistab valge karvane säär,
siis ma muidugi vaatan seda.
Vaatan kõhtu pintsaku all,
mis pole suurt kasvanud.
Vaatan käsi: lavalistujaist
on tal need kõige peenekoelisemad.
Silmi ei tohiks küll
pikemalt vaadata – aga juba on hilja.
Kui ta rääkima hakkab,
lähen pingesse,
lause murdudes nihutan tooli.
Olen nagu lapsevanem kooliaktusel.

Nüüd pakutakse viinamarja ja kringlit.
Teise saali lähen ma muidugi
ainult joogi järele.
Vaata aga vaata. No tere.
Jälgin ta silmi, kaela
ja niudeid: sooje, meetri kaugusel.
Mõtlen, kas kunagised
kolonistid vaatavad samuti.
See maa kuulus kunagi meile.
Kuidas teda nüüd puutuda?
Kuidas te nüüd hakkama saate –
mitte eriti hiilgavalt, eks?
Teil on nälg ja epideemiad,
sissisõjad ja diktaatorid,
keda meil tuleb ohjeldada.
Teame põlevaid onne ja autosid,
näljast punnis kõhuga lapsi.

Tema hambad ei ussita,
põsed ei kärbata,
silmad ei puneta.
Hingeõhu järgi otsustades
pole ta jooma kukkunud.
Kolonist uurib kiivalt.
Kus siis on need mu jäljed,
teise trauma, mu ajalooline õigustus?

Sööme viinamarju
ja joome konjakit,
söömegi nüüd viinamarju
ja joome konjakit.

© Maarja Kangro
from: Kunstiteadlase jõulupuu
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

Der Ex

nemščina

Als unter der schwarzen Hose
eine weiße behaarte Wade hervorlugt,
schau’ ich da natürlich hin.
Ich schaue auf den Bauch unter dem Sakko,
nicht unbedingt dicker geworden.
Ich schaue auf die Hände: er hat die grazilsten von
allen, die auf der Bühne sitzen.
Bloß nicht zu lang in die Augen
schauen – aber es ist schon zu spät.
Als er anfängt zu reden,
spannt sich alles in mir an,
stockt sein Satz, rücke ich mit dem Stuhl.
Wie eine Mama beim Schulfest.

Nun reicht man Weintrauben und Gebäck.
In den anderen Raum gehe ich natürlich
bloß wegen der Getränke.
Schau mal einer an. Hallo.
Ich beobachte seine Augen, seinen Hals
und die Lenden: warm, nur einen Meter entfernt.
Ich überlege, ob ehemalige
Kolonisatoren ebenso schauen.
Dieses Land gehörte einst uns.
Wie rührt man es jetzt an?
Wie kommt ihr nun zurecht –
nicht gerade großartig, oder?
Bei euch herrschen Hunger und Epidemien,
Partisanenkriege und Diktatoren,
die wir in die Schranken weisen müssen.
Wir wissen von brennenden Hütten und Autos,
von Kindern mit aufgeblähtem Hungerbauch.

Seine Zähne faulen nicht,
die Wangen welken nicht,
keine geröteten Augen.
Dem Atem nach zu urteilen
hat er nicht angefangen zu trinken.
Die Kolonisatorin forscht akribisch.
Wo sind denn nun meine Spuren,
sein Trauma, meine historische Rechtfertigung?

Wir essen Weintrauben
und trinken Cognac,
okay, dann essen wir eben Weintrauben
und trinken Cognac

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

PIKK JA SEKSIKAS LÕPP

estonščina | Maarja Kangro

Väike lennuk tõuseb
optimaalse kõrguseni,
stjuuardess toob kohvi.
Kostab kerge raksatus
ja siis me justkui vajume,
meie -- meil on hea olla,
vajume tormipilvedesse.
Nina võtab suuna maale,
sööstame plahvatusele vastu,
joome kohvi ja vaimustume.
Selline sööst võiks kesta lõputult:
mugavalt, hallil raginal.
Armastust meil juba jagub, ja kaastunnet,
pilte oleme näinud korduvat,
keelte muutumist visandame,
nii et jah, miks mitte plahvatada.
Seksikas, pikk ja kiire surm
on võimas nagu muusika.
"Kas te teate John Adamsi lugu
A Short Ride in a Fast Machine?
Selle peaks ümber nimetama lõputuks."
Naeratame üksteisele,
ulatame tasse ega pea enam mõtlema,
kuidas me hukusööstu ajal
keegi kannatab, mädaneb või jääb jumalata.
Maa vajub veel eest ära:
kestaks see ainult, kestaks.
Kiirus on iseenese ja meie apoloogia,
kiirendus säilitab vaimustuse.
Kestaks see ainult lõputult
plahvatus
lõputult
plahvatus
lõputult

© Maarja Kangro
from: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

Ein langsames und sexy Ende

nemščina

Das kleine Flugzeug steigt
auf optimale Flughöhe,
die Stewardess bringt Kaffee.
Dann gibt es einen kleinen Knall
und wir sinken quasi hinunter
wir – uns geht es gut,
sinken in die Sturmwolken.
Die Nase nimmt Kurs auf die Erde,
wir stürzen der Explosion entgegen,
trinken Kaffee und geraten in Begeisterung.
So ein Sturz könnte ewig dauern:
angenehm, mit grauem Geprassel.
Liebe haben wir schon genug, und Mitgefühl,
wir haben die Bilder sich wiederholen sehen,
Sprachveränderung skizzieren wir,
also ja, warum nicht explodieren.
Ein sexy, langer und schneller Tod
ist mächtig wie Musik.
"Kennen Sie John Adams’ Stück
A Short Ride in a Fast Machine?
Man müsste es umtaufen in ‘unendlich’."
Wir lächeln einander zu, reichen uns die Tassen
und müssen nicht mehr darüber nachdenken,
wie während unseres Sturzflugs
jemand leidet, verwest oder Gott verliert.
Noch sackt das Land vor uns weg:
wenn es nur dauern würde, dauern.
Geschwindigkeit ist eigene und unsere Apologie,
Beschleunigung bewahrt Begeisterung.
Dauerte sie doch endlos
die Explosion
endlos
die Explosion
endlos

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Trahv

estonščina | Eeva Park

Nüüd, kui sina mind enam ei ärata
ei oska ma leibagi röstida
ega endale kohvi teha.
Kõik on must ja söepuru maitsega,
kui sina mind ei ärata,
krudiseb hommikusöök hammaste all nagu märg kruus,
kui ma hakkan
läbi vihmalompide trammile jooksma,
jään ma sellest alailma nüüd maha
ja kui jõuangi peale
siis tuleb mul püsti seista,
sest kõik pingid on hõivatud kärmemate poolt,
kes istuvad kõrvaklapid peas,
pilk klaasi taga
sel ajal kui mina koban taskust asjatult augustamata piletit
tulebki kontroll
ning veab mind võidurõõmsalt endaga kaasa
kuigi nüüd, kui sina mind enam ei ärata,
olen juba jätnud igasuguse vastu rabelemise,
võtavad nad mind nagu halvas unes
trammitee kõrval neljakesi raudsesse haardesse
tundes minusuguseid ülearu hästi,
teavad nad juba ette,
et olen alati proovinud põgeneda trahve tasumata,
aga nüüd, kui sina mind enam ei ärata,
on aeg arved ära klaarida
ja mõned kohe mitmekordselt, kümne aastase viivisega.

Nii et ei ole vaja rebida...Ei ole.

© Eeva Park
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Bußgeld

nemščina

Jetzt, da du mich nicht mehr weckst
kann ich nicht mal mehr den Toaster bedienen
oder mir einen Kaffee kochen.
Alles ist schwarz und schmeckt wie Kohlenstaub,
wenn du mich nicht weckst,
knirscht das Frühstück zwischen den Zähnen wie nasser Kies,
wenn ich durch die
Pfützen zur Straßenbahn renne,
verpasse ich sie jetzt jedes Mal
und wenn ich sie doch erwische
dann muss ich stehen,
weil alle Plätze von den Flinkeren besetzt sind,
die dasitzen unter ihren Kopfhörern,
den Blick zur Scheibe gewandt
während ich in meiner Tasche vergeblich nach einer ungestempelten Fahrkarte taste
kommen schon die Kontrolleure
und führen mich frohlockend ab
obwohl ich jetzt, da du mich nicht mehr weckst,
schon jeglichen Widerstand aufgegeben habe,
nehmen sie mich wie in einem schlechten Traum
am Straßenrand zu viert in ihren eisernen Griff
solche wie mich kennen sie nur allzu gut,
sie wissen schon im vorhinein,
dass ich immer probiert habe ohne Bezahlung abzuhauen,
aber jetzt, da du mich nicht mehr weckst,
ist es Zeit für die Abrechnung
und in manchen Fällen gleich mehrfach, mit zehnjährigen Verzugszinsen.
Es ist also nicht nötig, sich loszureißen ... Nicht nötig

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[Kui ma kohtan]

estonščina | Eeva Park

Kui ma kohtan,
täiesti juhuslikult,
seal võõras linnas

merd,
ei tunne ta mind ära.

Mul pole seljas katkise õlapaelaga sinist trikood,
pole kummilestasid jalgade küljes,
ei sukeldumisprille,
ei paati, ei võrke, ei angerjamõrdu
ja ta ei tunne mind selles võõras rannas
ega räägi
minuga
mitte poolt lainetki.

© Eeva Park
from: Homsed uudised
Tallinn: Verb, 2005
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

*** [Wenn ich dort]

nemščina

Wenn ich dort,
vollkommen zufällig,
in der fremden Stadt auf das

Meer stoße,
erkennt es mich nicht.

Ich habe nicht den blauen Badeanzug mit dem kaputten Träger an,
weder Schwimmflossen an den Füßen,
noch eine Taucherbrille,
kein Boot, keine Netze, keine Aalreusen
so kennt es mich hier an der fremden Küste nicht
und spricht nicht
mit mir
nicht einmal eine halbe Welle

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[Riputasin riided varna]

estonščina | Eeva Park

Riputasin riided varna,
lükkasin kingad jalast,
astusin kolm korda järjest kaalule,
ja selgus,
et süda ongi üha raskem ja raskem ja raskem ja

© Eeva Park
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

*** [Die Kleider an den Haken gehängt]

nemščina

Die Kleider an den Haken gehängt,
die Schuhe ausgezogen,
dreimal hintereinander auf die Waage gestiegen,
und da war klar,
dass es das Herz ist, das immer schwerer und schwerer und schwerer und

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

***[meie isa, kes sa ei ole taevas]

estonščina | Eeva Park

meie isa, kes sa ei ole taevas
sinu nime me ei pühitse
sinu riik ei tulnud
sinu partei ei võitnud
ja seda ühte tõelist leivakääru ei saanud me sinult kunagi
kuigi sinu päralt oli vägi ja võim
tookord
jäid sa meile võlgu
nii nagu meiegi jäime võlgu sinule
ja kui keegi meist pääsebki ära kõigest kurjast
siis sinu nime
meie isa
me ei pühitse

© Eeva Park
from: Homsed uudised
Tallinn: Verb, 2005
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

*** [Vaterunser, der du nicht bist im Himmel]

nemščina

Vaterunser, der du nicht bist im Himmel
deinen Namen heiligen wir nicht
dein Reich ist nicht gekommen
deine Partei hat nicht gewonnen
und diese eine wahrhaftige Brotscheibe haben wir nie von dir bekommen
obwohl dein sind die Kraft und die Macht
bliebst
du uns damals etwas schuldig
wie auch wir dir etwas schuldig blieben
und selbst wenn uns jemand von allem Bösen erlöst
deinen Namen
Vater unser
werden wir dann nicht heiligen

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt

Mis seal rääkida

estonščina | Kaur Riismaa

Ta avastab, ühel õhtul vannis,
et munadel kasvavad karvad,
ning jalgadel
ja kaenla all.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib

Ta avastab, ühel päeval koolis,
et paralleelklassis on tüdruk kes...
ja et see tüdruk...
ja kui ta...
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.

Ta avastab, ühel hommikul peegli ees,
et enam ei matki isa,
vaid on ise,
ja samasugune.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.

Avastab, ühel öösel voodis,
unetuna lage vahtides,
et kurat,
kõik sõbrad on surnud.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.

Sest kuidas ta kellelegi räägib,
et on mees,
et on karvane,
armunud, isa, või surelik.
Mis seal rääkida.
Kõige tähtsamad hetked elus
kaovad vaikusse.

Nagu sinagi.

Mis seal rääkida.

© Kaur Riismaa
from: Rebase matmine
Tallinn: Näo Kirik, 2012
ISBN: 9789949917280
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Da kann man nicht drumherum reden

nemščina

Er entdeckt, eines Abends in der Badewanne,
dass auf den Eiern Haare wachsen,
und auf den Beinen
und unter den Achseln.
Aber wie das jemandem erzählen

Er entdeckt, eines Tages in der Schule,
dass in der Parallellklasse ein Mädchen ist, das...
und dass dieses Mädchen...
und wenn er...
Aber wie das jemandem erzählen

Er entdeckt, eines Morgens vor dem Spiegel,
dass er nicht mehr den Vater nachahmt,
sondern selber einer ist,
und genau so einer.
Aber wie das jemandem erzählen

Entdeckt, eines Nachts im Bett,
schlaflos an die Decke starrend,
dass verdammt noch mal,
alle Freunde gestorben sind.
Aber wie das jemandem erzählen

Denn wie kann er jemandem erzählen,
dass er ein Mann ist,
dass er behaart ist,
verliebt, Vater, oder sterblich.
Da kann man nicht drumherum reden.
Die wichtigsten Momente im Leben
verschwinden im Schweigen.

So wie auch du.

Da kann man nicht drumherum reden.

Aus dem Estnischen übersetzt von Cornelius Hasselblatt

***[Ela või ära ela]

estonščina | Viivi Luik

Ela või ära ela,
mis tähtsust sel on,

kui puud on läinud lehte

ja maa pääl on
taeva varje.

© Viivi Luik
from: Pildi sisse minek
Tallinn: Eesti Raamat, 1973
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[Leven of niet leven]

nizozemščina

Leven of niet leven
wat maakt het uit

als de bomen in blad staan

en de schaduw van de hemel
op de aarde valt.

Vertaling: Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel

***[Rääkisin väljadest ükskord]

estonščina | Viivi Luik

Rääkisin väljadest ükskord.
Vihmast, mis sajab.
Rohust ja meest.

Räägiksin nüüdki,
ent nüüd olen siin.

Vastu tuult,
vastu teravat klaasi
ihuüksinda, ütlemata,

kuidas eluga saladus kulub,
otsekui ihu kulub,

ja halastus.

© Viivi Luik
from: Ole kus oled
Tallinn: Eesti Raamat, 1971
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[Ik sprak ooit over velden]

nizozemščina

Ik sprak ooit over velden.
Over regen die valt.
Over gras en over honing.

Dat zou ik ook nu kunnen doen,
maar nu ben ik hier.

Tegen de wind in,
tegen snijdend glas,
moederziel alleen, zonder te zeggen

hoe met het leven het geheim verslijt
net als het lichaam

en het medelijden.

Vertaling: Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel

Tiiva vari

estonščina | Viivi Luik

Ütle: „Haljas kuusk, sa tume talveingel.“
Ütle pilketa. Pateetiliselt. Õrnalt.
Sõnadest jääb õhku valgeid nõiaringe.
Oma häält ja ilmet ära jälgi kõrvalt.

Roostevabad tähed, vaga Jõuluvalgus
ära neavad maa, mis neetud juba niigi.
Ots on ära nähtud, näha jääb veel Algus.
Ühest paigast teise tuulehoog viib riigid.

Kuni õhku lendab surma võlumägi,
kanna sajandit kui musta kihlasõrmust.
Kõik on võimalik. Ka see, et ilmub põrmust
ette teatamata taeva sõjavägi.

© Viivi Luik
from: On aastasaja lõpp. Das Jahrhundert ist zu Ende
Tallinn: Eesti Raamat, 1993
ISBN: 5450002092
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Schaduwen van vleugels

nizozemščina

Zeg: `Groene spar, jij donkere winterengel.´
Zeg het zonder spot. Teder. Aangedaan.
De woorden lossen op tot witte heksenkringen,
laat je gezicht en stem hun gang maar gaan.

Roestvrije sterren, heilig kerstlicht
vervloeken het allang vervloekte land.
Het einde zagen we, het begin is nog uit zicht.
Soms worden staten door de wind verplant.

Draag deze eeuw als zwarte verlovingsring,
totdat de toverberg des doods vergaat.
Alles is mogelijk. Zelfs dat plotseling
uit de as een hemels engelenheer ontstaat.

Vertaling: Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel

***[Ja ma armastan Sind, sest]

estonščina | Doris Kareva

Ja ma armastan Sind, sest
ma armastan Sind.

Milleks kohtuda –
Sa oled minu jaoks õhk.

Kõikjal kohal.

© Doris Kareva
from: DeKa
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus 2014

***[En ik hou van jou omdat]

nizozemščina

En ik hou van jou omdat
ik van je hou.

Waarom een ontmoeting -
Je bent lucht voor me.

Overal om me heen.

Vertaling: Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel

***[Kõikidest valudest]

estonščina | Doris Kareva

Kõikidest valudest,
mis meid valdavad,
varem või hiljem
me valime ühe,
millel me laseme
endasse valguda
ning meie vaimu
vormida. See
ongi me saatus,
me enesevalu;
see on me sisim
valu ja vorm.

© Doris Kareva
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus 2014

***[Uit alle kwellingen]

nizozemščina

Uit alle kwellingen,
die over ons komen,
kiezen we er
vroeger of later
een die
naar binnen vloeit
en onze ziel
vormt. Dat
is ons lot,
onze zelfkwelling;
onze innigste
inhoud en vorm.

Vertaling: Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel

***[Tallinna südalinn on ilus]

estonščina | Jürgen Rooste

Tallinna südalinn on ilus. Sääl, kus Estonia teater,
ja vana pangamaja (kust vabariik kuulutati) ja Reaalkool.
Ainult üks kaubakeskus laiutab üle tee nagu pommiauk. Sääl,
selles koolis, oleme me käinud. Mu vanaisa lõpetas 1947, N-Liidus.
Saksa okupatsiooni ajal, '42, oli ta endale ostnud Kalevipoja-lipuvarda,
sinimustvalge seisab tänini selle odal. Mina läksin kooli nõukogude ajal
ja õppisin end vabaks. Mu tütar pole seda kurjuseriiki näinud. Vaba aja ja kooli
laps. Nüüd on kõige hirmsam asi too ületee kaubakeskus.

© Jürgen Rooste
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

***[De binnenstad van Tallinn is fraai]

nizozemščina

De binnenstad van Tallinn is fraai. Daar, bij het Estonia-theater,
en het oude bankgebouw (waar de republiek werd uitgeroepen) en de middelbare school.
Maar aan de overkant van de straat ligt nu een winkelcentrum als een bomkrater. Op die school
daar hebben we gezeten. Mijn grootvader slaagde er in 1947, in de Sovjet-Unie.
Tijdens de Duitse bezetting, in ’42, kocht hij een vlaggenstok van onze oude held Kalevipoeg,
de blauw-zwart-witte vlag hangt nog altijd aan diens speer. Ik ging in de Sovjettijd naar school
en heb me vrij geleerd. Mijn dochter heeft dat rijk van het kwaad niet gezien. Een kind van
vrije tijd en een vrije school. Het ergste is nu dat winkelcentrum aan de overkant.

Vertaling: Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel