Petteri Aarnos
Translator
on Lyrikline: 3 poems translated
from: estonščina to: finščina
Original
Translation
PÖÖRDUMATUSELIBLIKAS
estonščina | Maarja Kangro
'jälle' on suur sõna.
aegamisi ja kiiresti
jälle
jälle rõõmustavad raadios
mehed, et nad on õigel teel
ja räägivad tsüklilisest ajast
õige tee ringleb, minagi tunnen
rannas ära noored nahad ja
"et si tu n'existais pas," laulab valjuhääldi
mehed raadios räägivad kõige seotusest
kõigega, üks ütleb kõlavalt: liblikaefekt
ma tõstan tiivad
hea une annab tsükliline aeg
sest sellest unest usutakse end virguvat
ja jälle
ma rapsan tiivaga
head mehed raadios hakkavad köhima
ma lehvitan laiemalt ja tõuseb tuul
mehed köhivad kõõksudes, eeter mässab
laevad ja suplejad upuvad, viimane uni
tuleb tormine ja hall
mõelgem sõnast, mida polnud varem olnud
ta oli nüüd
ja nüüd teda enam pole
from: Heureka
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012
KÄÄNTYMÄTTÖMYYSPERHONEN
finščina
”taas” on suuri sana.
hitaasti ja nopeasti
taas
taas miehet kehuvat radiossa
olevansa oikealla tiellä
ja puhuvat syklisestä ajasta
oikea tie kaartelee, minäkin tunnen
rannalla ne nuoret ihot ja
”et si tu n´existais pas”, laulaa kaiutin
miehet radiossa puhuvat kaiken yhteydestä
kaikkeen, yksi sanoo sointuisasti: perhosefekti
nostan siipeni
syklinen aika antaa hyvän unen
uskotaanhan että heräämme siitä unesta
ja taas
sivallan siivelläni
hyvät miehet radiossa alkavat yskiä
leyhytän lisää ja tuuli nousee
miehet yskivät yökkäillen, eetteri raivoaa
laivat uppoavat, uimarit hukkuvat, viimeisestä unesta
tulee myrskyisä ja harmaa
ajatellaanpa sanaa, jota ei ollut aiemmin ollut
nyt se oli
ja nyt sitä ei enää ole
PIKK JA SEKSIKAS LÕPP
estonščina | Maarja Kangro
Väike lennuk tõuseb
optimaalse kõrguseni,
stjuuardess toob kohvi.
Kostab kerge raksatus
ja siis me justkui vajume,
meie -- meil on hea olla,
vajume tormipilvedesse.
Nina võtab suuna maale,
sööstame plahvatusele vastu,
joome kohvi ja vaimustume.
Selline sööst võiks kesta lõputult:
mugavalt, hallil raginal.
Armastust meil juba jagub, ja kaastunnet,
pilte oleme näinud korduvat,
keelte muutumist visandame,
nii et jah, miks mitte plahvatada.
Seksikas, pikk ja kiire surm
on võimas nagu muusika.
"Kas te teate John Adamsi lugu
A Short Ride in a Fast Machine?
Selle peaks ümber nimetama lõputuks."
Naeratame üksteisele,
ulatame tasse ega pea enam mõtlema,
kuidas me hukusööstu ajal
keegi kannatab, mädaneb või jääb jumalata.
Maa vajub veel eest ära:
kestaks see ainult, kestaks.
Kiirus on iseenese ja meie apoloogia,
kiirendus säilitab vaimustuse.
Kestaks see ainult lõputult
plahvatus
lõputult
plahvatus
lõputult
from: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012
PITKÄ JA SEKSIKÄS LOPPU
finščina
Pieni lentokone nousee
ihanteelliseen korkeuteen,
lentoemäntä tuo kahvia.
Kuuluu heikko paukahdus
ja sitten on kuin vajoaisimme,
meidän on hyvä olla,
vajoamme myrskypilviin.
Nokka kääntyy maata kohti,
syöksymme räjähdystä päin,
juomme kahvia ja innostumme.
Tällainen syöksy voisi kestää ikuisesti:
mukavasti, tasaisesti rahisten.
Rakkautta meille on suotu, ja myötätuntoa,
kuvia olemme nähneet useasti,
kielen muuttumisen hahmotamme,
niinpä niin, miksi emme räjähtäisi.
Seksikäs, pitkä ja nopea kuolema
on ylevää kuin musiikki.
”Tiedättekö John Adamsin kappaleen
A Short Ride in a Fast Machine?
Ikuiseksi sen nimi pitäisi vaihtaa.”
Hymyilemme toisillemme,
ojennamme kuppeja eikä enää tarvitse ajatella,
miten surmansyöksymme aikana
joku meistä kärsii tai jumala hänet hylkää.
Maa vajoaa edelleen alta pois:
voisipa tämä kestää vielä, kestää.
Nopeus on itsensä apologia ja meidän,
kiihdytys pitää innostuksen yllä.
Voisipa tämä kestää vielä, tämä
räjähdys
ikuisesti
räjähdys
ikuisesti
TULE MU KOOPASSE, MATEERIA!
estonščina | Maarja Kangro
Lipp remonditava mõisamaja küljes
lehvib nagu kalts.
Riigilipp. Narmastunult
ei hooli ta ise, ei ole süüdi, mis riigi.
Veest ja õhust räsitud kangas,
põdurad niidid. Ta ei taha, et need
väsinud molekulid kedagi esindaksid.
Ma seisan ta alla asfaldile
ja ütlen: "Tule mu koopasse!
Tule ära mu koopasse, mateeria!"
Nike tossud rõõmsa peretütre jalas: orjade tööst
on sündinud roosa põlatud polüuretaan.
Paber kartlike akadeemikute ja ametnike kappides:
nende elu kaunis, kahvatu vaikne ohver.
Jalakäija tapnud maasturi soojalt läikiv metall.
Nõrga parlamentääri foto akvarelne trükivärv.
Lipp lehvib. Tule, kangas, värv ja kude!
Tule, tähe graafiline kuju
ja hääliku akustika!
Tule, kallistame ja magame!
Tule peitu mu koopasse, mateeria!
from: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012
TULE LUOLAANI, MATERIA!
finščina
Lippu remontoitavan kartanon tangossa
liehuu kuin ryysy.
Valtiolippu. Rähjäisenä
se ei itse välitä, ei ole syypää siihen, minkä valtion.
Veden ja ilman pieksämä kangas,
hauraat langat. Se ei halua, että sen
väsyneet molekyylit edustaisivat ketään.
Pysähdyn sen alle asfaltille
ja sanon: ”Tule luolaani!
Tule luolaani sieltä, materia!”
Niken lenkkarit iloisen tyttölapsen jalassa: orjien työstä
on syntynyt vaaleanpunaista halveksuttua polyuretaania.
Paperi pelokkaiden akateemikkojen ja virkamiesten kaapeissa:
heidän elämänsä kaunis, kalpea, hiljainen uhri.
Jalankulkijan tappaneen maasturin kuumana kiiltävä metalli.
Vaisun kansanedustajan valokuvan vesiväriltä näyttävä painojälki.
Lippu liehuu. Tule, kangas, väri ja kude!
Tule, kirjaimen graafinen muoto
ja äänteen akustiikka!
Tule, halataan ja nukutaan!
Tule luolaani piiloon, materia!