Aare Pilv
***[hommik vara-]
***[hommik vara-]
hommik vara-
sügis päike
kirikukellade puhas kumin
minut aega
koer haugub
naaberaias seina taga
summutatult:
möödub hea
möödub halb
möödub
möödu-
mine-
gi
mina
möödun
kõik see naaseb
oma möödumisse
naine kes ilmsi on kurb
naerab unes
ma kuulen seda
möödun muud-
kui
koer jääb vait
päiksevalgus jätkab
piki varavaikset
hommikut
hääletuses settivad
möödunud hääled:
kellakuma
koera sõnad
unenägijanaer
nagu kruusi põhja
vajuv tõmmu tee
parkjas
suitsune
leebe ja tõsine
kohv
must
tee
tubakas
kirjamärgid
tumedad purud
päevade kaupa
sisenemas minusse
mina-
gi
tume puru
kange ja ilmne
kübemekogum
savi soojas sügavikus
paberi jahedas embuses
päevade kaup
joo mind
suitseta mind
nüüd
oma isiklikus
möödumishääletuses
settigem ühes-
koos
oma elu põhja
kuhu päike vara
heidab
oma imeliku pilgu
olgem üks
ja teine
ja siis
veel
