Sadie Murphy
Translator
on Lyrikline: 1 poems translated
from: estónio to: inglês
Original
Translation
KOHALOLU
estónio | Mathura
Ma polnud seda planeerinud.
Orus kohtuvad teed,
keerdudes läbi lihtsa linna, lumiste tippude vahel.
Talv läheneb põhja suunast.
Tänane päikesevalgus näitab end hajusa uduna,
see muutub nii eredaks, et katab kõik,
kustutab mäed piirjoonteks, mis eristuvad
alles pisut pikema vaatamise järel ning
mis võiksid ka siis olla sama hästi hoopiski madalad pilved;
see sulatab Lago Maggiore ja vastaskaldad ja
taeva üheks taustaks, laiaks siidikangaks.
Ma lähen ujuma, kuigi noor itaallanna
lapsega naeratab ja naerab, ohoo.
Punane laev seisab sadamas, kajakad
redutavad paadisilla pidemeil ja silt ütleb võõras
keeles: “Loata kalastamine keelatud.” Pardid ja
vesipapid uitavad kalda kandis, mäed terendavad
justkui unarusse suikuv ulm.
Ma polnud seda planeerinud –
seda reisi, seda elu. Seda päeva, mil saan
taas olla koos sinuga, keda
kohtasin nii vara, ühel sarnasel pealelõunal
põhjamaisel vanalinna tänaval. Ma ei teinud seda,
sest kõik on mööduv – see päev, see valgus,
see aastaaeg – ning keegi ei jõua kunagi kokku lugeda
kõiki tunde, keegi ei suuda kokku liita
ja lahutada kõik valusid ja rõõme, et leida neist mingit
tahutud tõde. Ja keegi ei vajagi seda.
Õhtul süttivad mäejärsakuil kirikud
nagu valged jõuluküünlad; külad ja linnad
on lampide võrgustik.
Mitmed elud ootavad aeglast päeva.
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Presence
inglês
I hadn’t planned this. Roads
meet in a valley and wind through
a town amidst snow-capped mountains.
Winter nears from the north.
Sunlight appears a scattered mist,
it turns glaring, covers everything,
makes mountains lines of clouds
for as long as you can watch them.
Lago Maggiore, the embankments,
the sky, all dissolve into a backdrop,
a broad silken cloth. I dive in
though a young mother smiles
at me. Oh!
A red boat waits at a dock,
seagulls laze on the handrails of a pier
and a sign says in an incongruous language:
‘No unauthorized fishing allowed.’
Ducks and dippers float about,
ridges loom like dreams
that are soon to doze off into oblivion.
I hadn’t planned this –
this journey, this life, the day to be
with you again,
you the one I met so early in my progress,
there in the afternoon streets
of my Nordic town.
All things pass – this day, this light,
this season – and no-one will ever tally up
the passing hours, their pleasures and pains,
to find some hewn truth in them.
No-one even needs it.
By nightfall, churches light up
on the hillsides
like white Christmas candles,
the villages and towns
a network of bulbs.
Numerous lives go on waiting
for a slow day.