Vajusid

Madalad pilved vajusid öösel korstna ja katuseni, alla maapinnale, et mähkida su kuivad juured jahedasse pehmusesse. Oksad kraapisid aknaid nagu sõnumitoojad surnutelt, kellele oled selja pööranud.

Hommik ärkab pimeduses. Valutades astud uue päeva tühja muuseumi. Kõik tahab tasapisi taas su kehaekraanile ilmuda: asjade tuhmid kontuurid, kütmata köögi niiske lõhn, esimesed helid. Sa lased neil tulla ja loovutad sellega päevale oma kauguse.

© Carolina Pihelgas
Extraído de: Pimeduse pisiasjad
Tartu: Kaksikhammas, 2017
Produção de áudio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Settled

Low clouds settled to the chimney and the roof overnight, down to the ground to wrap your dry roots in cool fleece. Branches scraped the windows like messengers from the dead you’ve turned your back upon.

Morning awakes in darkness. Aching, you enter the empty museum of a new day. It all wants to gradually reappear on your bodily screen: dull contours of objects, the damp scent of an unheated kitchen, the first sounds. You let them come and thus surrender your distance to the day.

Translated by Adam Cullen