ambitsioon

ei kannagi ma moodsat okaskrooni,
sest talle piisab pulkadest mu peas.
kui kuulen vaid ta hääle kupjatooni,
ta tunnen ära tuhandete seas.

ja kuigi tean – ta raudne haare soonib,
ma suudlen otse suule ambitsiooni
ning taipan küll: teen järjekordse vea.

kuid ikka olen tema poole loodi –
kui kodune, see sõge sunnismaisus.
nii öösi vähkren kaua külmas voodis
ja uinun kalli kahetsuse kaisus.

© Eda Ahi
Extraído de: Gravitatsioon
Tallinn: Verb, 2013
Produção de áudio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Ambition

ich brauch‘ keine moderne Dornenkrone,
das Chaos in meinem Kopf reicht für sie.
höre ich nur fern ihren Kommandoton,
erkenne ich sie und irre mich nie.

ihr Griff ist aus Eisen, das weiß ich schon,
ich küsse sie trotzdem, die Ambition
und merke sofort: ein Fehler, und wie!

doch allem zum Trotz bin ich ihr gewogen –
wie heimatlich kann blinde Knechtschaft sein.
nachts wälze ich mich lang in kalter Koje
und schlaf im Schoße treuer Reue ein.

Aus dem Estnischen von Cornelius Hasselblatt