Antoine Chalvin

français

Fraktalia

Ta oli sündinud tantsijanna ja filosoofi kummalisest, kõrvalseisjaile
arusaamatuks jäävast abielust; ilu ja tõe põgusast armuühtest,
polaarsuste kokkukõlast kesk kahvatavaid, varisevaid maailmu.
Tema laubal liikusid varjud ja mängles mõte; ta randmete graatsias
peitus kuninglik aimamatus.
Sinine, oi! tuikas veri ta soonis, mis peaaegu läbipaistva naha all kord ilmudes, kord
kadudes moodustasid mõistatusliku mustri. See rütm,
see rahu oli temas ja tema — otsekui ookean — põhjatu, selge ja
soolane salapära.
Ta ei tundnud iseennast ega oma mõju; suuril silmil vaatas ta enese
heiastust helkivais silmaterades, inimeste imestuses ja rõõmus, raevus
ja heitumuses. Ta oli olemas, sellest oli küll; maailm kumendas temast
läbi ja kujundas kujutlusi.
Ükskord öö lävel pöördpeeglisse pilku heites taipas ta äkki.
Ta oli luuletus.

  

 

© Doris Kareva
Extrait de: Fraktalia
Edition Innsaltz; Eesti Raamat, 2000
Production audio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus 2014

Fractalia

Il était né du mariage étrange et mystérieux
d’une danseuse et d’un philosophe, de la brève
union du beau et du vrai, d’une harmonie de
polarités parmi des mondes pâlissants et
décadents.
Des ombres frôlaient son front où passaient
ses pensées ; dans la grâce de ses poignets se
dissimulait une imprévisibilité souveraine.
Son sang bleu battait dans ses veines, qui,
apparaissant et disparaissant sous sa peau
diaphane, composaient un motif énigmatique.
Ce tempo, cette paix l’habitaient, et lui, tel un
océan, était un secret insondable, limpide et
salé.
Il ne se connaissait pas lui-même, ni ne
percevait son pouvoir ; les yeux écarquillés, il
regardait son reflet dans les pupilles
scintillantes, dans la surprise et la joie des
autres, dans leur fureur et leur frayeur. Il
existait, cela suffisait. Le monde qui luisait en
lui modelait des images.
À l’orée d’une nuit, jetant un regard dans un
miroir tournant, il comprit soudain.
Il était un poème.

Traduit de l'estonien par Antoine Chalvin