***[Isa, kas sa ei näe, et ma põlen?]

Isa, kas sa ei näe, et ma põlen?
Nõnda kõneles väike poiss Freudile.
See aga oli juba tukkuma jäänud. Küünal
käes, pea rinnale langenud, nõnda ta

tuikus ja nägi unes: ta oli alles
väikene poiss, jooksis mööda kõnnitee äärt,
päike paistis palavasti, ja ülalt tuli üks
kotkas ja nokkis tal silmad peast.

Kuidas näha nüüd und, mõtles Freud,
kui mul enam silmi ei ole; kuidas
kõnnitee servalt mitte kukkuda? Selle
mõtte juures Freud ärkabki üles.

Tema kohale kummardub väike poiss,
käes surnuvalve küünal, ja räägib:
Ükskord elas üks mees, kes ei olnud
kunagi näinud ühtegi unenägu.

© Hasso Krull
Extrait de: Neli korda neli
Eesti Keele Sihtasutus, 2009
ISBN: 9789985792568
Production audio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

***[Vater, siehst du nicht, dass ich verbrenne?]

Vater, siehst du nicht, dass ich verbrenne?
So sprach der kleine Junge zu Freud.
Der aber war schon eingenickt. Die Kerze
in der Hand, der Kopf auf die Brust gesunken, so

schlummerte er und hatte einen Traum: er war noch
ein kleiner Junge, lief auf der Bordsteinkante entlang,
die Sonne brannte heiß, und von oben kam ein
Adler und hackte ihm die Augen aus.

Wie soll ich jetzt Traumbilder sehen, dachte Freud,
wenn ich keine Augen mehr habe; wie
falle ich nicht von der Bordsteinkante? Bei diesem
Gedanken wacht Freud auf.

Über ihn beugt sich ein kleiner Junge,
in der Hand die Totenkerze, und sagt:
Es war einmal ein Mann, der hat noch nie
einen Traum gehabt.

Aus dem Estnischen von Gisbert Jänicke und Irja Grönholm