Nieuwaga

Źle sprawowałam się wczoraj w kosmosie.
Przeżyłam całą dobę nie pytając o nic,
nie dziwiąc się niczemu.

Wykonywałam czynności codzienne,
jakby to było wszystko, co powinnam.

Wdech, wydech, krok za krokiem, obowiązki,
ale bez myśli sięgającej dalej
niż wyjście z domu i powrót do domu.

Świat mógł być odbierany jako świat szalony,
a ja brałam go tylko na zwykły użytek.

Żadnych – jak – i dlaczego –
i skąd się taki tu wziął –
i na co mu aż tyle ruchliwych szczegółów.

Byłam jak gwóźdź zbyt płytko wbity w ścianę
albo
(tu porównanie, którego mi brakło).

Jedna za drugą zachodziły zmiany
nawet w ograniczonym polu okamgnienia.

Przy stole młodszym, ręką o dzień młodszą
był chleb wczorajszy inaczej krajany.

Chmury jak nigdy i deszcz był jak nigdy,
bo padał przecież innymi kroplami.

Ziemia się obróciła wokół swojej osi,
ale już w opuszczonej na zawsze przestrzeni.

Trwało to dobre 24 godziny.
1440 minut okazji.
86 400 sekund do wglądu.

Kosmiczny savoir-vivre
choć milczy na nasz temat,
to jednak czegoś od nas się domaga:
trochę uwagi, kilku zdań z Pascala
i zdumionego udziału w tej grze
o regułach nieznanych.

© Wisława Szymborska Foundation
Extrait de: Dwukropek
Kraków: Wydawnictwo a5, 2005
Production audio: Wydawnictwo a5/Program Trzeci Polskiego Radia "Trójka"

Tähelepanematus

Kehvasti täitsin eile oma kohuseid kosmoses.
Elasin terve ööpäeva midagi küsimata,
millegi üle imestamata.

Tegin igapäevaseid toimetusi,
justkui muud poleks teha vajagi.

Sisse- ja väljahingamine, sammu järel samm, kohustused,
aga mõte ei küündinud kaugemale
kui minemine kodunt välja ja tulemine tagasi.

Maailma oleksin võinud võtta kui meeletut,
aga mina võtsin teda tavalisena.

Ei mingeid – kuidas – ja mispärast –
ja kust selline siia sai –
ja milleks talle nii palju vilkaid detaile.

Olin nagu nael, mis liiga nõrgasti löödud seina
või
(siin on võrdlus, mida ma ei osanud leida).

Üksteise järel toimusid muutused
isegi silmapilgu piiratud vaateväljas.

Noorema laua ääres, päev noorema käega
oli leib eile teistmoodi lõigatud.

Pilved nagu eikunagi ja vihm nagu eikunagi,
sest sadas ju teiste piiskadega.

Maa pöörles ümber oma telje,
aga juba igaveseks hüljatud avaruses.

See kestis 24 tundi.
1440 minutit võimalusi.
86400 võimalikku sekundit seiramiseks.

Kosmiline savoir-vivre,
ehkki hoiab meie kohta suu lukus,
nõuab meilt ometi midagi:
veidi tähelepanu, mõned laused Pascalilt
ja hämmastunud osalust selles
tundmatute reeglitega mängus.

Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu