***[Olla maastik, olla maastik suurejooneline]

OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE
voortel kuuseladvus kobrutamas käbid;
maastik lumivalge, tuulejäljesooneline,
olla maastik, üllas maastik, mida läbib
jõgi, samas jää pääl lastesummi kandes,
karussellitavaid ülemeelikuina,
samas tammihangest roheliselt langedes
lausveeseelikutena, veelinikuina;
olla maastik, millel vana villaveski
pisitasa pöörab võlli, ise tasa
vappub… igavesest ajast igavesti;
maastik nälgind varestele kisendada;
maastik hundiöine, maastik päikse-eelne,
maastik keerutada karussellivõlli,
kanda tähetorni, kanda klaasjat võlvi,
olla maastik, olla maastik suuremeelne

pisilinna muuseumiseinal lamades
kiirgav maastik, ümber tuhmund raamirandid;
mündid-kondid pleegivad vitriinilavades,
haigutavad lontis ekskursandid;
olla olles, teades, et ei leita
eales sõna sulle nimeks; teades,
et ei saagi seda leida eales;
olla maastik, lumevalgust heita;
olla maastik, hoida tuisujärgset rahu,
kuni keegi, kellele ei mahu
rindu tema süda, tuiskab üle toa,
äigab lõuendisse noa.

© Paul-Eerik Rummo
Extrait de: Lumevalgus ... lumepimedus
Tallinn: Eesti Raamat, 1966
Production audio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[Landschap zijn, ruimhartig landschap zijn]

Landschap zijn, ruimhartig landschap zijn

op de heuvels schuimen kegels in sparrentoppen;

sneeuwwit landschap, windspoordooraderd,

landscap zijn, verheven landschap, doorsneden

door een rivier, tegelijk op het ijs een kinderschaar dragend

die uitgelaten draaimolenwiekt,

tegelijk groenvallend uit de sneeuwwal op de dam,

als blank staande rokken, als waterlopen;

landschap zijn waarin de oude wolmolen

kalmpjes zijn as draait en er

zachtjes bij schokt… van eeuwigheid tot eeuwigheid;

landschap om te krassen voor de verhongerde kraaien,

wolfsnachtlandschap, landschap voor de zon opkomt,

landschap om een draaimolenas te draaien

om een sterrenwacht te dragen, een glazen gewelf te dragen

landschap zijn, edelmoedig landschap zijn


in het museum van een provinciestadje aan de muur hangend

stralend landschap, een versleten lijst eromheen,

munten en botten verbleken in vitrines,

vermoeide dagjesmensen geeuwen;

zijnde zijn, wetend dat het woord om je te benoemen

nooit wordt gevonden; wetend

dat het ook onvindbaar is;

landschap zijn, sneeuwlicht werpen;

landschap zijn, de rust na de sneeuwjacht bewaren,

tot er iemand komt binnenrazen

wiens hart zijn borst openbreekt,

en een mes in het doek steekt.

Aus: Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw. Samengesteld door Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel. 2005