CORNELIUS HASSELBLATT
Translator
on Lyrikline: 54 poems translated
from: estonien to: néerlandais, allemand
Original
Translation
Lumevalgus äärelinna puiesteel
estonien | Paul-Eerik Rummo
Kaugus paisub, maantee magab, maantee vähkreb unes
kusagil siinsamas lähedal. Kusagil siinsamas lähedal
telefonipostid puusadeni lumes
seisavad. Üks, teine, vaevu kolmas
ühel pool. Üks, teine, vaevu kolmas
teisel pool. Muud pimedusse kaovad
kusagil siinsamas lähedal.
Naaber-naabrilt traatkäed õlgadel
läbi pimeduse, kauguse ja talve
ühel pool. Ja läbi pimeduse,
läbi kauguse ja talve teisel pool
ja läbi lumevalguse ja minu
äärelinna puiesteel, ja läbi linna
ja jälle läbi pimeduse, kauguse ja talve
teisel pool. Naaber-naabrilt traatkäed õlgadel.
Kusagil siinsamas lähedal
kaugelt tuleb ümin, laul või itk
läbi kõigi. Lumevalgus läbi kõige,
lumevalgus äärelinna puiesteel.
from: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Sneeuwlicht op een buitenwijkse laan
néerlandais
Sneeuwlicht op een buitenwijkse laan
De verte zwelt aan, de straatweg slaapt, de straatweg woelt
in zijn slaap ergens hier vlakbij. Ergens hier vlakbij
staan de telefoonpalen tot hun heupen
in de sneeuw. Een, nog een, amper een derde
aan de ene kant. Een, nog een, amper een derde
aan de andere kant. De andere verdwijnen
in het donker ergens hier vlakbij.
Van buur naar buur draadhanden op elkaars schouders
door het donker, door verte en winter
aan de ene kant. En door het donker,
door verte en winter aan de andere kant
en door het sneeuwlicht en door mij op een buitenwijkse laan,
en door de stad en weer door het donker,
door verte en winter aan de andere kant. Van buur naar buur
draadhanden op elkaars schouders.
Ergens hier vlakbij
gaat vanuit de verte gemurmel, gezang of gehuil
door iedereen heen. Sneeuwlicht door alles heen,
sneeuwlicht op een buitenwijkse laan.
JAH MA NÄGIN LUMEVALGUST
estonien | Paul-Eerik Rummo
JAH MA NÄGIN LUMEVALGUST
ükskord kui ma polnud laps
ning ei kirjand seda valgust
ükski langev varjuhaps
ilmapervest ilmaperve
läbi päeva läbi öö
hirmuäratavalt terve
läbi päeva läbi öö
jah ei kirjand lumevalgust
ükski langev varjuhaps
ning ma nägin seda valgust
sellest saati olen laps
silm mis lumevalgust vahtind
see saab lumepimedaks
mees kes lumevalgust vahtind
see saab lapseks imejaks
jah mu sõnadest saab lalin
rääkida kui proovin tast
ning kõik rajad mis ka valin
kaugemale toovad tast
from: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
eens toen ik geen kind meer was
néerlandais
eens toen ik geen kind meer was
trof de sneeuw me door zijn witheid
nergens schaduw die een kras
aanbracht op die grote witheid
wereldgroot en wereldwijd
heel de dag en heel de nacht
ijzige oneindigheid
heel de dag en heel de nacht
ja geen schaduw die een kras
aanbracht op die grote witheid
ik werd klein toen ik daar was
in die vormeloze witheid
de ogen die dat witte zagen
worden door de sneeuw verblind
en de man die ernaar staarde
wordt een pasgeboren kind
ja ik brabbel als ik probeer
te zeggen hoe het is gegaan
en elk pad dat ik probeer
leidt me verder ervandaan
***[See maja, kuhu ma sündisin]
estonien | Paul-Eerik Rummo
„See maja, kuhu ma sündisin,
on vete põhja laskunud batüskaaf,
suitsuköis järel.
Otse põlise linna sekka.
Atlantis? Dioskuuria? Uppunud lossid ja kirikud:
kellade laul oma lähedaste kajade kütkeis –
ammu, ammu juba olnud selle algus.
Majadele korallküürud kasvanud.
Kalad kõnniteil kulgevad, maigutavad mokki.
Hippokampused käratult kappavad ringi, toimekad.
Siin-seal varjatud soppides mõned üksikud
vigased karbid üritavad luua pärleid.
Paljut siin külluses, päikseid iseäranis:
musttuhande okasnahkse meripäikse
valgel ujub veealune elu.
Suits, mu naba- ja poomisnöör,
vahel looklev ja järeleandlik, sealsamas
kutsuvalt pingul.“
from: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
***[Dit huis waarin ik ben geboren]
néerlandais
Dit huis waarin ik ben geboren,
is een naar de zeebodem gezonken duikboot,
aan een touw van rook.
Midden in een oeroude stad.
Atlantis? De Dioscuren? Verdronken kastelen en kerken:
het lied van klokken geketend aan hun nabije echo –
lang, lang geleden al is dat begonnen.
De huizen hebben koraalbochels gekregen.
De vissen gaan uit wandelen en tuiten hun bekken.
Zeepaardjes galopperen geruisloos rond, druk.
In verborgen nissen proberen hier en daar
wat losse mosselen, kreupel, parels voort te brengen.
Veel is hier in overvloed, vooral zonnen:
in het licht van talloze stekelhuidige zeezonnen
zwemt het onderwaterleven rond.
De rook, mijn navelstreng en galgenkoord,
nu en dan kronkelend en meegevend, is tegelijk
uitnodigend strak.
MIKS MA VÄLISMAALE EI PÕGENE
estonien | Paul-Eerik Rummo
1.
Armastada (mõtlen siin selle all: osata
olla nõrk ja täiesti täiesti
ükskõikne, saagu mis saab),
niisiis, armastada ja luuletusi kirjutada
saab lõpuks igal pool ja lõpuks
ära ei ela sellest kuskil.
2.
Alati ei jõua nõrk ju ka olla
ja lohisedes luuletava loomaga endas
kaasa, ja mõnikord
puhkab ju temagi pikalt ja armastus mõnikordki
libiseb
peost,
ja oledki olukordades, mis sunnivad kavalaks, julgeks,
julmaks, igavkavalaks, igavjulgeks –
nagu vist igal pool mujal? ei tea.
3.
Seisab segavereline,
siit rootslane, sealt mustlane,
veidi sugulas-soomet ja ingerit, taani ja poola sinist,
alamsaksa aadellikkust, viimastes aastaringides venet,
sekka kolgaste lombakaid põlvkondi, verepilastust,
pealegi
sõdades, katkudes hooti peaaegu
viimseni mulda jooksnud, ainult
keel veel veritseb, ainult keel veel
enam-vähem terve ja vana, ainult keel veel käib, mees
seisab, mees seisab, seisab segavereline,
metsastajate ja meresõitjate
küsitav, vägagi küsitav järglane
(„varja vabadust!“, varja, vii metsa ja pista samblasse,
võta merele kaasa) – kuid
kellest on tulnud siis, kellest on jäänud,
kellest on jäänud siis see, kes siin seisab,
Kalevipoeg kadunukene kaenlas, jalad oma lolluse läbi
otsast raiutud, lennukid pea kohal
paukumas, seisab
ja proovib soomeugriliselt mediteerida,
mets hõre, meri kinni, piir
kinni, seisab
ja viskab vahel vaatajatele võõrkeelset nalja, seisab
oma kadakate ja gootikate keskel,
mida pole kuskil mujal ilma peal,
kadakate, mis kasvavad täpselt kõrini, ja gootikate,
millega pole tal rohkem pistmist kui mõne minaretiga.
4.
Mis üldse tähendab „põgenema“?
Püha taevas küll, tõepoolest, miks siis mitte,
kui niisamuti minna ei saa
ja kui sind siin keegi ei vaja?
Hirm ja võõrdumus, hirm ja võõrdumus,
näljahirm ja võõrdumus toime
tulla, saagu mis saab,
sattudes kuhu tahes.
5.
Ja armastada ja luuletusi kirjutada
saab lõpuks igal pool ja lõpuks
ära ei ela sellest kuskil.
from: Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972
Tallinn: Kupar, 1989
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Waarom ik niet nar het buitenland vlucht
néerlandais
1.
Liefhebben (ik bedoel daarmee: zwak
kunnen zijn en volkomen, volkomen
onverstoorbaar, wat er ook gebeurt),
kortom, liefhebben en gedichten schrijven
kun je tenslotte overal en leven
kun je er tenslotte nergens van.
2.
He lukt niet altijd om zwak te zijn
en rond te trekken met het dichtende dier
in jezelf, en soms
slaapt dat ook lang, en soms glijdt de liefde uit je hand,
en ben je in omstandigheden die je dwingen listig, moedig,
wreed, reuzelistig, reuzemoedig te zijn –
zoals ergens anders vast ook? Ik weet het niet.
3.
Daar staat iemand met gemengd bloed,
hier Zweed, daar zigeuner,
wat Fins en Ingermanlands, Deens en Pools blauw,
Nederduitse adel, in zijn laatste jaarringen Russisch,
vermengd met kreupele geslachten uit de diepste provincie, incest,
bovendien bij vlagen haast uitgeroeid
door oorlogen en pestepidemieën, alleen
de taal heeft nog bloed, alleen de taal is nog
min of meer gezond en oud, alleen de taal werkt nog, daar staat
een man, daar staat een man, dar staat iemand met gemengd bloed,
de twijfelachtige, uiterst twijfelachtige nakomeling
van jagers en zeelieden
(`bescherm de vrijheid!´, bescherm haar, stop haar in het bos
onder het mos, verberg haar op zee) – maar
van wie stamt hij af, waar komt hij vandaan,
[---]
waar komt die man vandaan die daar staat,
de ontslapen Kalevipoeg op zijn nek, zijn benen door eigen
domheid afgehakt, de vliegtuigen donderen
over zijn hoofd en hij staat daar
en probeert Finoegrisch te mediteren,
het bos is dun, de zee versperd, de grens
versperd, daar staat hij
en vlecht soms een buitenlandse grap in voor het publiek,
daar staat hij tussen zijn jeneverbessen en zijn gotiek
die je nergens anders op de wereld vindt,
de jeneverbessen die net tot zijn nek komen en de gotiek
waar hij niet meer mee verbonden is dan met een minaret.
4.
War betekent `vluchten´ eigenlijk?
God allemachtig, ja, inderdaad, waarom ook niet,
als je niet gewoon weg kunt gaan
en niemand je hier nodig heeft?
Angst en ongewoonte, angst en ongewoonte,
angst voor honger en de ongewoonte
het te redden, wat er ook gebeurt,
waar je ook terechtkomt.
5.
En liefhebben en gedichten schrijven
kun je tenslotte overal en leven
kun je er tenslotte nergens van.
Tahaksin teada, kallim (Väikese linna kohvikumuusikat)
estonien | Paul-Eerik Rummo
„Tahaksin teada, kallim, mida kavatsevad
kartuli-idud me keldris. Arvan, et varsti
need kaamed piigid tõusevad läbi korruste
lagesid lammutades, põrandaid purustades,
mööbel pilpaiks, lõikavad läbi
turuvõrgud (juurviljad vabaks!), vaibakoed, juhtmed,
pööningul lükivad endile me mälestuste tolmunud helmeid;
– ja siis eterniitkatusel raksatab lainemurd:
kartuli-idud hakkavad antennideks, lippudeks,
kartuli-idud, seni põrandaalusteks surutud.“
from: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Ik zou graag willen weten, liefste
néerlandais
Ik zou graag willen weten, liefste, wat de aardappelkiemen
in onze kelder van plan zijn. Ik denk dat die bleke sprieten
binnenkort door alle verdiepingen heendringen
plafonds slopend, vloeren verwoestend,
meubels afbrekend, ze zullen door boodschappenmanden
boren (vrijheid aan de groente!), door tapijtweefsels, leidingen,
op zolder de stofvlokken van onze herinneringen aaneenrijgen;
- en dan zul je op het eternietdak de golven horen breken:
de aardappelkiemen worden antennes, vlaggen,
de aardappelkiemen, tot nu toe noodgedwongen ondergronds.
***[Olla maastik, olla maastik suurejooneline]
estonien | Paul-Eerik Rummo
OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE
voortel kuuseladvus kobrutamas käbid;
maastik lumivalge, tuulejäljesooneline,
olla maastik, üllas maastik, mida läbib
jõgi, samas jää pääl lastesummi kandes,
karussellitavaid ülemeelikuina,
samas tammihangest roheliselt langedes
lausveeseelikutena, veelinikuina;
olla maastik, millel vana villaveski
pisitasa pöörab võlli, ise tasa
vappub… igavesest ajast igavesti;
maastik nälgind varestele kisendada;
maastik hundiöine, maastik päikse-eelne,
maastik keerutada karussellivõlli,
kanda tähetorni, kanda klaasjat võlvi,
olla maastik, olla maastik suuremeelne
pisilinna muuseumiseinal lamades
kiirgav maastik, ümber tuhmund raamirandid;
mündid-kondid pleegivad vitriinilavades,
haigutavad lontis ekskursandid;
olla olles, teades, et ei leita
eales sõna sulle nimeks; teades,
et ei saagi seda leida eales;
olla maastik, lumevalgust heita;
olla maastik, hoida tuisujärgset rahu,
kuni keegi, kellele ei mahu
rindu tema süda, tuiskab üle toa,
äigab lõuendisse noa.
from: Lumevalgus ... lumepimedus
Tallinn: Eesti Raamat, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
***[Landschap zijn, ruimhartig landschap zijn]
néerlandais
Landschap zijn, ruimhartig landschap zijn
op de heuvels schuimen kegels in sparrentoppen;
sneeuwwit landschap, windspoordooraderd,
landscap zijn, verheven landschap, doorsneden
door een rivier, tegelijk op het ijs een kinderschaar dragend
die uitgelaten draaimolenwiekt,
tegelijk groenvallend uit de sneeuwwal op de dam,
als blank staande rokken, als waterlopen;
landschap zijn waarin de oude wolmolen
kalmpjes zijn as draait en er
zachtjes bij schokt… van eeuwigheid tot eeuwigheid;
landschap om te krassen voor de verhongerde kraaien,
wolfsnachtlandschap, landschap voor de zon opkomt,
landschap om een draaimolenas te draaien
om een sterrenwacht te dragen, een glazen gewelf te dragen
landschap zijn, edelmoedig landschap zijn
in het museum van een provinciestadje aan de muur hangend
stralend landschap, een versleten lijst eromheen,
munten en botten verbleken in vitrines,
vermoeide dagjesmensen geeuwen;
zijnde zijn, wetend dat het woord om je te benoemen
nooit wordt gevonden; wetend
dat het ook onvindbaar is;
landschap zijn, sneeuwlicht werpen;
landschap zijn, de rust na de sneeuwjacht bewaren,
tot er iemand komt binnenrazen
wiens hart zijn borst openbreekt,
en een mes in het doek steekt.
Terveks suureks suveks valgeks jäingi
estonien | Juhan Viiding
terveks suureks suveks valgeks jäingi
ma ei päevitanud ei oh ei
ja nüüd teiste naiste hulgas käingi
luigena kel nimeks Lorelei
ainult minu jaoks see suvi oli puhas
olin õnnelik küll mitte lodevil
alles nüüd tean et ükskõik kus kohas
oli talle see üks vilets vodevill
tema vari terve suure suve läbi
minu ihu ees mind hoidis põlemast
rannad tühjad on ja tühjuses on häbi
läbi tühjuse käib tuul meist mõlemast
from: Detsember
Tallinn: Eesti Raamat, 1971
Audio production: ARM Music
De hele lange zomer bleef ik bleek
néerlandais
de hele lange zomer bleef ik bleek
ik heb niet liggen zonnen, o nee
en tussen de andere vrouwen lijk ik
nu op een zwaan die Lorelei heet
alleen voor mij was deze zomer zuiver
ik was gelukkig, al liet ik me niet gaan
nu weet ik pas dat het hoe dan ook
voor hem één grote klucht was
zijn schaduw heeft de hele lange zomer
mijn lijf tegen verbranden beschermd
de stranden zijn leeg en dat is een schande
uit die leegte blaast de wind door ons beiden
Vana mehe laul
estonien | Juhan Viiding
Seda õnne kõik ei aima,
mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust
ta veider eluviis;
kuigi maalitud on kolle, annab sooja tuli – jaa!
Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg,
mu järeltulija.
Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
Olen vana mees ja sellepärast
lihtne on mu jutt.
Peagi lõpetamas olen oma
elurännakut.
Ära pahanda, kui laul on
liiga lihtne, õpetlik.
Kuula ära, sest me elu
selles ilmas pole pikk.
Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
Meie eitus, meie jaatus
liugleb tuules nagu leht.
See, mis saadab, ongi saatus
ikka õiglane ja eht.
Oma hinge ei või müüa –
kuri ilm las udutab.
Ainult seda omaks hüüa,
mis su hinge puudutab.
Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
from: Tänan ja palun
Tallinn: Eesti Raamat, 1983
Audio production: ARM Music
Het lied van de oude man. Pinocchio's vader
néerlandais
Niet iedereen heeft weet
van het geluk van een oude man
wiens eigenaardige levenswijze
voor zijn dood wordt gezegend;
al is de haard alleen geschilderd,
het vuur geeft warmte – ja!
Ik weet dat mijn zoon mijn levenswerk voortzet,
mijn nakomeling.
Jij zult meer
bereiken,
tot je ook zelf eens tot stof vergaat.
Eén ding is waar.
Geen enkele leugen
kan het vuur van het eeuwige ware leven doven.
Ik ben een oude man en daarom
is mijn verhaal eenvoudig.
Over niet al te lange tijd eindigt
mijn levensweg.
Neem me niet kwalijk als het lied
te simpel is, te leerzaam.
Luister, want ons leven op deze aarde
Duurt niet lang.
Jij zult meer
bereiken,
tot je ook zelf eens tot stof vergaat.
Eén ding is waar.
Geen enkele leugen
kan het vuur van het eeuwige ware leven doven.
Ons ontkennen, ons bevestigen
dwarrelt als een blad in de wind.
Wat ons loodst is het lot,
altijd rechtvaardig en echt.
Je kunt je ziel niet verkopen –
laat mist en nevel maar komen.
Alleen dat is van jezelf
wat je raakt in je ziel.
Jij zult meer
bereiken,
tot je ook zelf eens tot stof vergaat.
Eén ding is waar.
Geen enkele leugen
kan het vuur van het eeuwige ware leven doven.
***[Eluaeg olen tahtnud õue]
estonien | Juhan Viiding
ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Mida see mulle tähendab?
See on hinge ainuke nõue,
mis mind elule lähendab.
Oo, kui raske on meie kliimas,
mis on umbusuudust hall.
Olen tädile kooke viimas,
metsatee on mu jalge all.
Metsas kohtan ma nümfe ja gnoome,
noori siivutuid preilisid.
Aga on ka rangeid aroome -
karme Lindasid, Leilisid.
Vana tädi see sööb minu annid,
seekord kohtamata jääb Hunt.
Õrnad lilled mu mängukannid
ja mu armastus - piiritu krunt.
ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Kas sa tead, mis see tähendab?
See, mu arm, on looduse nõue.
Ta meid asjasse pühendab.
from: Elulootus
Tallinn: Eesti Raamat, 1980
Audio production: ARM Music
***[MIJN LEVEN LANG HEB IK WEGGEWILD]
néerlandais
MIJN LEVEN LANG HEB IK WEGGEWILD
Wat dat voor mij betekent?
Daar alleen ben ik vol van,
het brengt me dichter bij het leven.
O wat is ons klimaat toch hard,
met al die nevel en kou.
Ik breng mijn tante een taart,
rennend over het bospad.
In het bos ontmoet ik nimfen, dwergen
en jonge lichtvoetige meisjes.
Maar er zijn ook scherpere geuren –
strenge Linda’s en Lili’s.
Mijn tante eet wat ik mee heb gebracht,
ik heb geen wolf ontmoet.
Ik houd niet van tere bloemen
en grenzeloos is mijn liefde.
MIJN LEVEN LANG HEB IK WEGGEWILD
Weet je wat dat betekent?
Het is een natuurwet, mijn liefste.
Die wijdt ons allen in.
Seesama
estonien | Jaan Kaplinski
Seesama
meri
meis
kõigis
punane
pime
soe
Kõigi
kaarte tuulte
tuksumine
südame-
purjedes
vahujoom
läbi
valge
avaruse
mõlalt
pudenev
küsimus
veeremas
laine-
pinnale
tagasi
hirm
pimeduse
taga
kas see-
sama meri
ootamas
merd
from: Uute kivide kasvamine
Tallinn: Eesti Raamat, 1977
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts
Dasselbe Meer in uns allen
allemand
Dasselbe
Meer
in uns
allen
rot
dunkel
warm
Die Winde
aller Himmelsrichtungen
pochen
in den Segeln
des Herzen
ein Schaumstreifen
durch
das helle
Universum
die vom Ruder
tröpfelnde
Frage
die
auf den Wellen-
kamm
zurückrinnt
die Furcht
hinter
der Dunkelheit
ob das-
selbe Meer
auf das
Meer wartet
***[Kuule jälle on sügis]
estonien | Joel Sang
KUULE JÄLLE ON SÜGIS
emajõe luhal
ja korraga igal pool
ükstapuha
sea ennast minekule
üleval toomemäel
hakid vaid isekeskis
jagavad maid:
sina saad selle
sina saad selle
näita mis sina said
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
***[SIEH DA, SCHON WIEDER IST HERBST]
allemand
SIEH DA, SCHON WIEDER IST HERBST
in der Aue des Mutterflusses
und plötzlich wird überall
egal wo
zum Aufbruch gerüstet
oben auf dem Domberg
krakeelen die Dohlen
bloß untereinander:
das ist für dich
das ist für dich
zeig was du bekommen hast
Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad
estonien | Jaan Kaplinski
TOLMUST JA VÄRVIDEST SAAVAD UUED LIBLIKAD
aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele
tagasi
kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari
nagu lõvi oma kutsikaid
sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus
pole varje ruumi ega kaugust
kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö
ja langevad tähed hõbedast vasarate löögid läbi sügava une
seinad puudutavad sõrmi ja mahl sahiseb vahtrapuu põlises
südames
kord pidime ju kokku saama meie laste meie vanemate veri
punased maasikad sirutavad käed ja kurerehad on imelikult
vait
luiteid on siin nagu peaks valge liiv meeles paradiisi jõgede
vulinat üksikud sipelgad eksivad tuulde randadel löövad
nelgid lõkkele
midagi põleb möödapääsmatult öö heidab nõmmiku sooja sülle
ja lähemad tähtkujud murduvad ta juustes
mälestusviiv täis muistsete koskede kohinat merekarpe ja
mesilaste und seal tumedate müüride taga
kas algabki midagi uuesti kõik põleb sügaval kahvatavad söed
ja kivinevad sooned
ning kui on aeg tõusta ei lase tuhk meie käsi lahti tiivasulgedel
jäätub allikate udu
kust eksib lapse naeratus kuningakotta kust võtab ristik see
neljaleheline õnn julguse kasvada siin kõrgete sammaste all
kui kaskede mustad kirjadki väsivad ja lehtede roheline lend
enne kui savi saab saviks ja verine pori valgub maasse tagasi
ei ei kellelegi kuskil pole tarvis teie ajalugu teie otsi ja algusi
rahu lihtsalt rahu millimallikatele ja tedremunadele rahu
sipelgate sahisevatele radadele rahu paradiisilinnule ja
gingkole rahu taevale rahu sulle taevasiku lend
rahu õuntele pirnidele ploomidele aprikoosidele apelsinidele
metsikutele roosidele raudteevahi hurtsiku ees Requiem
Requiem aeternam
from: Tolmust ja värvidest
Tallinn: Perioodika, 1967
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts
Aus Staub und Farben entstehen neue Schmetterlinge
allemand
AUS STAUB UND FARBEN ENTSTEHEN NEUE SCHMETTERLINGE
wir aber werden in die Erde gesteckt wie man gebrochene Knochen wieder zusammenfügt
irgendwo in Sturm und Dunkelheit lecken die Wellen eine neugeborene Insel wie eine Löwin ihre Welpen
Worte tun ihre ersten Schritte in der weißen Dunkelheit der Seiten, wo es weder Schatten noch Raum noch Entfernung gibt
bis etwas völlig neues geboren wird Koordinaten Nordlicht in mancher Nacht und fallende Sterne und die Schläge silberner Hämmer im Tiefschlaf
die Wände berühren die Finger und der Saft säuselt im uralten Herzen des Ahorns
einst mussten wir doch zusammenkommen das Blut unserer Kinder unserer Eltern rote Erdbeeren strecken ihre Arme aus und die Storchschnäbel sind merkwürdig still
die Dünen sind hier so als würde der weiße Sand sich an das Glucksen der Flüsse im Paradies erinnern vereinzelte Ameisen verirren sich im Wind an den Stränden entflammen die Nelken
etwas brennt unumgänglich die Nacht wirft sich in den warmen Schoß des Kiefernhains und die näheren Sternbilder brechen sich in seinen Haaren
ein Erinnerungsstreifen voll des Rauschens urtümlicher Stromschnellen der Schlaf von Muscheln und Bienen dort hinter dunklen Mauern
fängt tatsächlich etwas Neues an alles brennt ganz tief in der Tiefe verblasst die Kohle und versteinern die Adern
und wenn es Zeit ist aufzustehen lässt die Asche unsere Hand nicht los auf den Flügelfedern gefriert der Nebel der Quellen
wie verirrt sich das Lächeln eines Kindes in den Palast woher nimmt der Klee dieses vierblättrige Glück den Mut hier unter dem hohen Moos zu wachsen
wenn selbst die schwarzen Muster der Birken müde werden und der grüne Flug der Blätter
bevor Lehm zu Lehm wird und der blutige Dreck zurück in die Erde fließt
nein nein niemand benötigt irgendwo eure Geschichte Eure Enden und Anfänge
Frieden bloß Frieden den Quallen und Birkhuhneiern Frieden den säuselnden Ameisenstraßen Frieden dem Paradiesvogel und dem Ginkgo Frieden dem Himmel und Frieden dir Flug der Bekassine
Frieden den Äpfeln Birnen Pflaumen Aprikosen Apfelsinen den wilden Rosen vor der Hütte des Bahnwärters Requiem Requiem aeternam
Tere deemonite demokraatia pimedal ööl
estonien | Ene Mihkelson
Tere deemonite demokraatia pimedal ööl
valitavus alt üles ja ülevalt alla Muud-
kui ronin ja ronin mööda katla siledat
pinda (Oh oleksid küüned mul!) ja kukun
tagasi sooja leigesse suppi mis üldse ei
piina Söön ja kümblen vahet pidamata
aeg-ajalt luksudes Õdususe vastu mina
astun ööde eelajaloost aga vend ei tunne
venda ja kütja logeleb
from: Võimalus õunast loobuda
Tallinn: Eesti Raamat, 1990
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts
Dag democratie der demonen in duistere nacht
néerlandais
Dag democratie der demonen in duistere nacht
verkiesbaarheid naar boven en naar beneden En
ik klim maar en klim maar langs de gladde wand
van de ketel (O had ik maar nagels!) en val
terug in de warme lauwe soep die helemaal geen
pijn doet Ik eet en baad zonder ophouden
zo nu en dan hikkend Ik treed de behaaglijkheid
tegemoet uit de voorgeschiedenis der nachten maar broer kent
broer niet en de stoker lanterfant
Ta ajaga läinud on sohki ja sellest
estonien | Ene Mihkelson
Ta ajaga läinud on sohki ja sellest
on sündinud poeg See poeg teab kogu
me lugu kuid tähti lõpust algusse
loeb Ka silmad tal vaatavad kõõrdi
Üks näeb seda mida olla ei võinud ja
teine mis sellest jääb Tal sõnad on
varnast võtta ja pähe saab päitsetest
võrk Käib ühtsoodu laatadel ringi
Ta käed on pikad kui koolnul
from: Uroboros
Tallinn: Tuum, 2004
ISBN: 9985802756 / 9789985802755
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts
Ze was vreemdgegaan met de tijd en daaruit
néerlandais
Ze was vreemdgegaan met de tijd en daaruit
was een zoon geboren Die zoon kent heel
ons verhaal maar hij leest de letters van achter naar
voren Ook kijkt hij scheel
Zijn ene oog ziet wat niet heeft kunnen zijn en
zijn andere wat daarvan rest Woorden komt hij
nooit tekort en over zijn hoofd krijgt hij
een toom Hij struint maar rond op jaarmarkten
Zijn armen zijn lang als van een dode
Miks surm just vasaku õla taga
estonien | Ene Mihkelson
Miks surm just vasaku õla taga
valvab Miks silm on ainult päeva-
valgel lahti Miks parem käsi haarab
vasak poetab maha Miks keha teab
ja mõistus tõrgub Või ütleb mõistus
just praegu vananenud kehale et
aeg on lõpetada võidujooksud
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts
Waarom loert de dood juist achter
néerlandais
Waarom loert de dood juist achter
de linkerschouder Waarom is het oog alleen bij dag-
licht open Waarom grijpt de rechterhand
en ontglipt de linker alles Waarom weet het lichaam
en stribbelt het verstand tegen Of zegt het verstand
juist nu tegen het verouderde lichaam dat
het tijd is om de wedloop te beëindigen
Olen konkreetne kui kammipii mis täisid
estonien | Ene Mihkelson
OLEN KONKREETNE KUI KAMMIPII MIS TÄISID
tõmbab maha Olen halastaja ja viin kõik
korraga ahju kus miilab tuli
Puudega peab kokku hoidma nagu surmagagi
Siis lohutan tallis hobust et rebasefarmi
teda ei viida Peo pealt söödan kõrrekesi
On talv vist Arvan seda punetavaist jalga-
dest kui hõõguvana jooksen läbi lume tuppa
Kus igavik Kus armastus Kui täid ja hobused
On vaja tappa viimseni
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts
Ich bin konkret wie die Zacke eines Läusekamms
allemand
Ich bin konkret wie die Zacke eines Läusekamms Ich
bin barmherzig und stopfe alles auf einmal
in den Ofen, wo das Feuer schwelt Am Holz muss
man sparen wie auch am Tod Dann tröste
ich das Pferd im Stall dass es nicht zur Fuchsfarm
gebracht wird Füttere es mit Halmen von der flachen Hand
Es ist wohl Winter Ich schließe das aus den geröteten Fü-
ßen, als ich glühend durch den Schnee nach drinnen renne
Wo sind Ewigkeit und Liebe Wenn man Läuse und Pferde
bis aufs letzte töten muss
Mitmekülgne hüljes
estonien | Leelo Tungal
Uurin hüljest ühest küljest:
hüljes nagu ikka hüljes!
Ja kui vaatad teisest küljest –
sealtki meenutab ta hüljest!
Astun kolmandasse külge –
kelle sealt ma leian? – Hülge!
Saba pooltki uurin hüljest –
see ei võta tükki küljest!
Nüüd on selge pilt mul küll: jess!
See on mitmekülgne hüljes!
from: Lätikeelne jäätis
Tallinn: Tuum, 2006
ISBN: 9985802810
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Der vielseitige Seehund
allemand
Ich schau dem Seehund in den Schlund:
Sieht aus wie’n Seehund, ganz gesund!
Von der Seite ist der Seehund
ganz ein Seehund, glatt und rund
Ich prüf‘ die andre Seite, und?
Ganz wie‘n Seehund, kugelrund!
Auch beim Schwanz gibt’s keinen Grund
zum Zweifel an dem Seehundsfund!
Klar und deutlich der Befund:
Vielseitig ist dieser Seehund
Tuleb ette
estonien | Juhan Viiding
Tuleb ette vaevalisi tunde,
mil on kõik. Ja lauluridagi.
Tuleb ette taevalisi tunde,
mil ei ole mitte midagi.
Enda teha kõik. Ja mitte miski.
Maailm mängib keelte pilliga.
Olla elus – siin on õudset riski;
verd ja higi, puid ja lilli ka.
Mitte keegi minu eest ei maga,
pole ärkvel ega valule.
Mälu põhjas, meelemetsa taga
tahab Tõde tõusta jalule.
from: Tänan ja palun
Tallinn: Eesti Raamat, 1983
Audio production: ARM Music
Kann vorkommen
allemand
Es kommen beschwerliche Stunden vor,
die haben alles. Selbst ein Gedicht.
Es kommen gar himmlische Stunden vor,
die haben überhaupt rein gar nichts.
Alles hängt von einem ab. Und auch nichts.
Die Welt spielt mit der Sprachen Wohlklang.
Wer lebt, trägt ein entsetzliches Gewicht;
Blut, Schweiß, Bäume und Blumenbehang.
Niemand kann an meiner Stelle schlafen,
wach sein oder Schmerzen aushalten.
Tief im Kopfe, hinterm Sinneshafen
Will Wahrheit ihres Amtes walten.
Vaimuelu
estonien | Juhan Viiding
mismoodi on su vaimu seis?
ei seisa nigu.
kas tõstab pead ta ükskord meis
kui väike tigu?
kas tõuseb ta kui päikene
kui lõpeb öö
ja olles suur või väikene
teeb vaimse töö?
Või läheb mustaks mure läbi
Nii et on tuhat aastat häbi
from: Elulootus
Tallinn: Eesti Raamat, 1980
Audio production: ARM Music
Geistesleben
allemand
Wie steht es denn um deinen Geist?
gar nicht so richtig.
hebt er den Kopf in uns ganz dreist
und macht sich wichtig?
Strahlt er wie die Sonne so fein
ist vorbei die Nacht
und hat dabei groß oder klein
Geistreiches vollbracht?
Oder verfinstert er sich vor Gram
Sodass nur bleiben tausend Jahr Scham
Siin oled kasvanud
estonien | Paul-Eerik Rummo
Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
Siit on su rahu ja tasakaal.
Munamägi on pilvepiir.
Pilv on madal ja hall nagu hiir.
Maailmapilet su kätte anti.
Maailm on lahti mõndagi kanti.
Nende seenemetsade sekka
ikka kuid tuled kui musulman Mekka.
Siin oled sündinud. Tasasel maal.
Siin on su rahu ja tasakaal.
from: Luulet 1960-1967
Tallinn: Eesti Raamat, 1968
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Hier bist du aufgewachsen
allemand
Hier bist du aufgewachsen. Flach ist das Land.
Von hier kommt die Ruhe, dein fester Stand.
Der Munamägi ragt in den Himmel,
wolkenverhangen und grau wie Schimmel.
Der Fahrschein zur Welt ist dein Angebinde.
Die Welt steht dir offen in alle vier Winde.
In dieser pilzreichen Wälder Bann
kehrst stets du zurück wie ein Pilgersmann.
Hier bist du aufgewachsen. Flach ist das Land.
Hier ist deine Ruhe, dein fester Stand.
AHNUSE TAGAJÄRG
estonien | Jan Kaus
Kasum.
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
FOLGE DES GEIZES
allemand
Profit
KUIDAS KIRJELDADA ARMASTUST?
estonien | Jan Kaus
Ma loodan, et suren varem kui tema.
Aga mis siis, kui see muudab ta sama kurvaks, kui oleksin mina?
Võib-olla oleks siiski parem, kui ta sureb enne mind.
Aga siis on muidugi mul endal väljakannatamatult halb.
Pekki.
Head lahendust siit ei paista.
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
WIE DIE LIEBE BESCHREIBEN?
allemand
Ich hoffe, dass ich früher sterbe als sie.
Was aber, wenn sie das genauso traurig macht, wie ich es wäre?
Vielleicht wäre es doch besser, wenn sie vor mir stirbt.
Aber dann geht es natürlich mir selbst unerträglich schlecht.
Verdammt.
Eine gute Lösung ist nicht in Sicht.
***[kuidas saada jälile armastusele?]
estonien | Jan Kaus
kuidas saada jälile armastusele?
see on lihtne –
tuleb tirida süda rinnust välja
asetada kaalule
ja veenduda, et süda oleks
ühtaegu
raske ja kerge
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
wie der Liebe auf die Spur kommen?
allemand
das ist einfach –
man muss sich das Herz aus der Brust reißen
auf die Waage legen
und sich dessen vergewissern, dass das Herz
gleichzeitig
schwer und leicht ist
***[alguses oli Sõna]
estonien | Jan Kaus
alguses oli Sõna
mis leidis hääle
hääl võttis suu kuju
suu ümber tekkis pea
pea külge käed-jalad
lõpus on Sõnal
vaja vaid
peopesa soojust
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
am Anfang war das WORT
allemand
am Anfang war das WORT
das eine Stimme fand
die Stimme nahm die Form eines Mundes an
um den Mund herum entstand ein Kopf
am Kopf Arme und Beine
am Ende benötigt das WORT
lediglich
die Wärme einer Hand
Väga väike rahvas mõistab dekadentsi
estonien | Ene Mihkelson
Väga väike rahvas mõistab dekadentsi
Elab end iga päev kunstiks ja kunst ise
nagu muu maailm nähtust nimetab
on kahtlane juba eelduses
Kaks korda ei saa ju endaks sündida
Väga väike rahvas kummardab mitut
jumalat Kui ei aita üks siis toetab ehk
teine Sügavas sisimas oleme paganad
kuid tuleriidale naljalt ei roni
Eks ütle kui tead!
Väga väike rahvas ei armasta juhti
Seda ühte tarka ja head Tema kiidab
ainult omaenese rumalat pead
ega tea et võidule viib see niisama
kindlalt kui eksi
from: Pidevus neelab üht nuga
Tallinn: Tuum, 1997
Audio production: Eesti Kirjanduse Selts
Ein sehr kleines Volk begreift die Dekadenz
allemand
Ein sehr kleines Volk begreift die Dekadenz
schwingt sich jeden Tag zur Kunst auf und die Kunst selbst
wie der Rest der Welt das Phänomen nennt
zweifelt schon an der Vorbedingung
Zweimal kann man ja nicht geboren werden
Ein sehr kleines Volk verneigt sich vor vielen
Göttern Wenn der eine nicht hilft tut‘s vielleicht
die andere Tief im Innersten sind wir Heiden
aber auf den Scheiterhaufen klettern wir nicht zum Spaß
Sag‘s wenn du‘s weißt!
Ein sehr kleines Volk liebt keinen Führer
Diesen einen Weisen und Guten Es rühmt
nur seinen eigenen Dummkopf
und weiß nicht dass er ebenso sicher zum Sieg
führt wie in die Irre
ambitsioon
estonien | Eda Ahi
ei kannagi ma moodsat okaskrooni,
sest talle piisab pulkadest mu peas.
kui kuulen vaid ta hääle kupjatooni,
ta tunnen ära tuhandete seas.
ja kuigi tean – ta raudne haare soonib,
ma suudlen otse suule ambitsiooni
ning taipan küll: teen järjekordse vea.
kuid ikka olen tema poole loodi –
kui kodune, see sõge sunnismaisus.
nii öösi vähkren kaua külmas voodis
ja uinun kalli kahetsuse kaisus.
from: Gravitatsioon
Tallinn: Verb, 2013
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Ambition
allemand
ich brauch‘ keine moderne Dornenkrone,
das Chaos in meinem Kopf reicht für sie.
höre ich nur fern ihren Kommandoton,
erkenne ich sie und irre mich nie.
ihr Griff ist aus Eisen, das weiß ich schon,
ich küsse sie trotzdem, die Ambition
und merke sofort: ein Fehler, und wie!
doch allem zum Trotz bin ich ihr gewogen –
wie heimatlich kann blinde Knechtschaft sein.
nachts wälze ich mich lang in kalter Koje
und schlaf im Schoße treuer Reue ein.
aiaäärne
estonien | Eda Ahi
on porikuu. ma vaatan maha.
ja maa on jälle must mis must.
ei tahaks minna aia taha,
kuid aed ei paku elamust.
ei kipu paradiisiaeda,
ei julge minna aia taha –
kui saaks kord üle müüri kaeda,
võiks ennast rahus kanda maha.
from: Sadam
Tallinn: Verb, 2017
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Am Rande des Lichts
allemand
es ist Weinmond. ich schau zur Erde.
auf dem Boden nur Schmutz und Kehricht.
dass ich nicht hinters Licht geführet werde,
aber im Licht erlebt man ja nichts.
will gar nicht in den Garten Eden,
hab Angst hinters Licht geführt zu werden –
einmal den Blick über die Mauer heben,
dann könnte man gehen ohne Beschwerden.
Odüsseusele
estonien | Eda Ahi
Odüsseus, su hobu võitis Trooja,
su kõrvades on laulmas veel sireenid,
sa oled ujund pühas vees ja roojas.
ma tean, et sul on geniaalsed geenid.
su minevik on selge siililegi,
kuid mulle pole tähtis, mis sa tegid.
vaid olevik on ookean, muu on vaht.
ma tahan lihtsalt tantsida end segi
ja laulda, kuni laseb kopsumaht.
ning tule, tunnen elueliksiire,
millest pole tõele miski truum.
Odüsseus, sa kompad ilma piire -
nüüd näitan sulle, kus on selle tuum.
from: Gravitatsioon
Tallinn: Verb, 2013
Audio production: Haus für Poesie, 2018
An Odysseus
allemand
Odysseus, deinem Pferd gab Troja sich preis,
in deinen Ohren sind noch die Sirenen,
du schwammst in Geweihtem wie im Schmutz, ich weiß:
du bist gerüstet mit genialen Genen.
deine Vergangenheit kennt jeder Wicht,
doch deine Taten interessieren mich nicht.
nur Gegenwart ist Ozean, Schaum der Rest.
einfach in Ekstase tanzen will ich mich
und singen, bis die Lungen die Kraft verlässt.
komm schon, ich kenne des Lebens Zaubertrank,
der der Wahrheit am allernächsten steht.
Odysseus, du bist an die Grenzen gelangt –
nun zeige ich dir, worum’s im Kern geht.
tantsutunnid gravitatsiooniga
estonien | Eda Ahi
tantsivad sinuga, gravitatsioon,
kõik. aga tunnevad samme vaid julged.
sul on see julm, aga võrdsustav joon:
meelitad mõlemat: kivi ja sulge.
peas sinu maadligivajutav kroon,
sinna, kus juhid mind, kuulekalt astun.
armastan raskelt sind, gravitatsioon,
ega ei vahetaks tiibade vastu.
from: Gravitatsioon
Tallinn: Verb, 2013
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
tanzstunden mit der gravitation
allemand
alle welt tanzt mit dir, gravitation
mutige kennen die schritte, nicht jeder.
grausam, das bist du, doch ehrlich auch schon:
beide verleitest du, stein wie auch feder.
schwer drückt die krone als last auf mein haupt,
dir folg ich immer, gehorche dir sehr.
dich lieb ich, gravitation, und ich glaub,
nicht mal für flügel gäb ich dich gern her.
MINA SEE OLIN
estonien | Joel Sang
Mina see olin
see nõtkuv purre
su päkkade all
käima jäid edasi tagasi
käsipuu puukäsi pihu all alasti
sile ja soe
otsi mind edasi
from: Ohvitseride maja
Tallinn: Vagabund, 2008
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
ICH WAR DAS
allemand
Ich war das
dieser biegsame Steg
unter deinen Ballen
du gingst ständig hin und her
die Holzhand des Handlaufs nackt unterm Daumen
glatt und warm
suche mich weiter
***[Küüntest kübaras]
estonien | Joel Sang
KÜÜNTEST KÜBARAS
hinge pidades
su tuppa hiilisin
sülekoerana
pehmed käbarad
mu vastu toetasid
mind omaks pidades
sinu ees
tahtsin võtta
maha kübara
küüntest kübara
kuid oh häda
küüned ajapikku kasvanud on pähe
katsun ei tule
tirin ei tule ei tule
küüneviha lööb pähe
kuklast kõrvuni
maha käriseb
nahk kui sukk
nüüd mind märkasid
kohkud istuli
silmad pärani
lemmiknukk
seisan sinu ees
kole alasti
sõõrmed verised
sõrmed harali
endal süda sees
kiremas kui kukk
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
UNTERM FINGERNAGELHUT
allemand
schleiche ich Luft anhaltend
in dein Zimmer
wie ein Schoßhund
drückten weiche Pfoten
sich gegen mich
und nahmen mich an
vor dir
wollte ich den
Hut abnehmen
den Fingernagelhut
aber oh Elend
die Fingernägel sind mir mit der Zeit in den Kopf gewachsen
ich versuch’s, es geht nicht
ich zerre, es geht nicht, es geht nicht
der Hass der Fingernägel schießt mir in den Kopf
vom Nacken bis an die Ohren
schält sich die
Haut ab wie ein Strumpf
jetzt hast du mich bemerkt
richtest dich erschrocken auf
mit weit aufgerissenen Augen
die Lieblingspuppe
ich stehe vor dir
entsetzlich nackt
mit blutigen Fingern
mit gespreizten Fingern
während ich in meinem Herzen
krähe wie ein Hahn
Sama laps
estonien | Leelo Tungal
Kes see
lõhkus portselanist lambad?
Kes
viis liivakasti vanaema hambad?
Kes see
taadi taskud kinni nõelus?
Kes see
soola suhkru sisse sõelus?
Kes see
muukis lahti kapilingi?
Kes see
pruukis ema pidukingi?
Kes see
mähkis pliidi ümber niiti?
Kes see
tegi vaibast rullbiskviiti
Kas
seesama pisike ja paike
laps,
kes praegu püüab päikselaike?
See,
kes teatab: “Hakkan eluajaks
väga
heaks ja targaks õpetajaks!”
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Dasselbe Kind
allemand
Wer hat wohl
die Porzellanschäfchen kaputt gemacht?
Und
Omas Gebiss in den Sandkasten gebracht?
Wer wohl
nähte Opas Taschen zu?
Wer wohl
fügte dem Zucker Salz hinzu?
Wer wohl
pulte den Griff vom Schrank?
Wer wohl
zog Mamas Sonntagsschuhe an?
Wer wohl
wickelte eine Schnur um den Herd?
Wer wohl
hat den Teppich zur Biskuitrolle umgekehrt?
War
es das kleine und eifrige
Kind,
das gerade nach den Sonnenstrahlen greift?
Das
gerade stolz verkündet: „Wenn ich groß bin,
werde ich
eine sehr gute und kluge Lehrerin!“
***[Luuletus on nagu ilmateade]
estonien | Kaur Riismaa
Luuletus on nagu ilmateade.
Mida täpsem,
seda õnnelikumad me oleme
ilusa päeva ootuses,
mida täpsem,
seda kurvemad me oleme
mõeldes uuele pimedale päevale.
Ilmateates on alati ilus tüdruk,
kes naeratades
lõpetab igasuguse lootuse
sõita randa piknikule.
(Cherche la femme
on alati ka
recherche la femme)
Ilmateates on unistused
New Yorkist,
Puerto Ricost,
kasvõi Hispaaniast või Egiptusestki.
Luuletus on ilma teade,
maailma teade
ja teadaand maailmale,
et me pole veel andnud alla.
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014
Ein Gedicht ist wie die Wettervorhersage
allemand
Ein Gedicht ist wie die Wettervorhersage.
Je genauer,
desto glücklicher sind wir
in Erwartung eines schönen Tages,
je genauer,
desto trauriger sind wir
eingedenk eines weiteren dunklen Tages.
Bei der Wettervorhersage gibt es immer eine schöne Fee,
die lächelnd
jedwede Hoffnung zunichte macht
ein Picknick am Strand zu veranstalten.
(Cherche la femme
heißt immer auch
recherche la femme)
In der Wettervorhersage liegen Träume
von New York,
Puerto Rico,
sogar Spanien oder Ägypten.
Ein Gedicht ist ein Bericht von der Welt,
Kunde von der Welt
und an die Welt die Verkündung,
dass wir noch nicht aufgegeben haben
***[Selgel vihmajärgsel hommikul märtsis]
estonien | Tõnu Õnnepalu
Selgel vihmajärgsel hommikul märtsis
võib äkki paista nagu oleks oktoober
ja meel läheb kurvaks
sest taevas on nii valusalt puhas
ja paplid raagus
ja järsku
ei tea ma midagi
nende pungi paisutavast mahlast
sest mus eneses paisub see kurbusehoog
ja mu matab see jaheda valguse laine
igatsus ja hirm
ja midagi veel
nagu tühi mererand sügisel päikesega oktoobris
olgugi praegu märts
from: Ithaka
Tallinn: Eesti Raamat, 1988
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus
*** [An einem klaren Märzmorgen nach dem Regen]
allemand
An einem klaren Märzmorgen nach dem Regen
kann es manchmal so aussehen als wäre Oktober
und davon wird man traurig
denn der Himmel ist so schmerzlich rein
und die Pappeln kahl
und plötzlich
weiß ich nichts
vom Saft, der ihre Knospen anschwellen lässt
denn in mir selbst schwillt diese Traurigkeit an
und mich begräbt diese Welle kühlen Lichts
Sehnsucht und Furcht
und noch etwas
wie ein leerer Strand im Herbst mit Sonne im Oktober
auch wenn gerade März ist
4. detsember, neljapäev.
estonien | Tõnu Õnnepalu
Surm, sa hea, oled see,
kes eluga meid
kõige kindlamalt seob.
Täna sadas jälle lund.
Helbed olid suured ja lendasid,
nagu oleks jälle kevad.
Nagu oleks jälle kevad:
minu salajases kehas
keerlevad mustavad veed.
Ma olen õnnelik,
et surelik.
Selles vähemalt
olen ma nii
nagu Sina.
from: kevad ja suvi ja
Tallinn: Varrak, 2009, 2013
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus
4. Dezember, Donnerstag.
allemand
Tod, du Guter, du bist es,
der uns mit dem Leben
am sichersten verknüpft.
Heute hat es wieder geschneit.
Die Flocken waren groß und stoben,
als wäre wieder Frühling.
Als wäre wieder Frühling:
in meinem heimlichen Körper
wirbeln schwarze Wasser.
Ich bin glücklich,
dass ich sterblich bin.
Wenigstens darin
bin ich so
wie Du.
Vabadust pole
estonien | Tõnu Õnnepalu
Vabadust pole kevadõhk
kuumab ja lainetab meie ümber
sellel viimase lume sulamise pühal
kui lepaurvad
on kollasest tolmust rasked
ja maa on veest raske
ja silmadel on valguse paljusest raske
kui rõõm
tuleb ja kihutab
käed lahti mäest alla
lõoke kukub läbi õhu
kui taevas
haarab meid oma täiuslikku tühjusesse
mille värvidel pole nime
sinine sinine sinine
tuhat korda kõik
erinevate tähendustega aga
kulu ja muld
lõhnavad nagu esimest korda elus
ja männid
löövad kohisema
kui äkki
tuleb merelt jääkülm niiske tuulehoog
ja mändide ladvad õõtsuvad taevas
otsekui keset suurt kurbust
sest vabadust pole
from: Sel maal
Tallinn: Eesti Raamat, 1990
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus
Es gibt keine Freiheit
allemand
Es gibt keine Freiheit die Frühlingsluft
glüht und wogt um uns hin
an diesem Festtag da der letzte Schnee schmilzt
wenn die Erlenkätzchen
vom gelben Blütenstaub schwer sind
und das Land vom Wasser schwer ist
und die Augen die Menge des Lichts schwer ertragen können
wenn die Freude
kommt und mit ausgebreiteten Armen
den Berg herunterstürmt
die Lerche durch die Luft fällt
wenn der Himmel
uns in seine vollkommene Leere aufnimmt
deren Farben keinen Namen haben
blau blau blau
tausendmal alles
mit verschiedenen Bedeutungen aber
das Vorjahrsgras und die Erde
duften wie das erste Mal im Leben
und die Kiefern
beginnen zu rauschen
wenn plötzlich
vom Meer ein eiskalter feuchter Windstoß kommt
und die Wipfel der Kiefern im Himmel wiegen
gleichsam wie inmitten einer großen Traurigkeit
denn es gibt keine Freiheit
Kallis koer
estonien | Leelo Tungal
Ühe lapse koer ära anti,
aga lapselt ei küsitud luba.
Anti koer ära kaugesse kanti –
seal võib-olla ta ketis on juba.
Ei see laps enam söö ega joogi,
pole käsust või palvetest tulu –
tema teab ju, et päevad ja öödki
kallis koer kuskil ulub ja ulub.
Koera võib-olla üldse ei lasta
vabalt jooksma, vaid hoitakse ketis.
Kas veel ülepea meenutab last ta?
Ja kui meenutab, mõtleb, et petis…
Muud ei oska see laps – ainult nutta.
Kallis koer, sina kuri ja suur – eks
vabaks rabele, tagasi rutta!
Rutta, enne kui laps kasvab suureks!
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Lieber Hund
allemand
Einem Kind hat man den Hund genommen,
aber das Kind wurde nicht gefragt.
der Hund ist ganz weit weg gekommen –
und vielleicht schon an die Kette gehakt.
Nichts will dem Kind mehr richtig schmecken,
es sitzt einfach da und mault –
denkt Tag und Nacht nur mit Schrecken,
dass der Hund irgendwo jault und jault.
Vielleicht wird das Tier ja nicht einmal
hinausgelassen und liegt fest an der Kette.
Erinnert sich an das Kind nur mit Qual?
Und denkt, dass es ihn betrogen hätte…
Das Kind kann nur weinen über sein Unglück.
Lieber Hund, wo du so groß und stark bist,
reiß dich doch los und eile zurück!
Beeil dich, bevor’s Kind erwachsen ist!
Krokodill
estonien | Leelo Tungal
Mina kardan: seal veevärgitorus
on vist kinni üks krokodill,
silmad märjad ja saba sorus –
eks see “Vhüü!” on ta nutupill!
Hüüan: “Kroku!”, kuid tema ei vasta,
või kui vastab, siis vaid vhüü-ää...
Looma veevärgist välja ei lasta,
sellepärast ta vakka ei jää.
Algul öösiti ärkasin üles,
siis kui kraan pistis karjuma –
olin vudinal ema süles.
Aga nüüd hakkan harjuma.
Terves maailmas mul ju ei ole
ühtki tuttavat looma, ja
koeravõtmisest välja ei tule...
Las ta elab, see roomaja!
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Das Krokodil
allemand
In unsrer Wasserleitung da ist,
glaub ich, ein Krokodil eingeklemmt
zieht dort den Schwanz ein und zischt
und macht “hühü”, wenn es flennt.
Ich rufe : “Kroko!”, aber es sagt nix zurück,
und wenn doch, so klingt nur hühü und ei ...
Das Tier ist vom Eingesperrtsein verrückt,
deswegen kann’s auch nicht still sein.
Früher, da war nachts die Hölle los,
wenn der Wasserhahn anfing zu tönen –
im Handumdrehn war ich auf Mamas Schoß.
Aber man kann sich an alles gewöhnen.
Auf der ganzen Welt hat’s für mich noch nie
ein befreundetes Tier gegeben
einen Hund anschaffen, das gelingt doch nie...
Lass das Reptil dann mal leben!
***[ma olen laulev luukere]
estonien | Jürgen Rooste
ma olen laulev luukere
ma olen koletukummituslik
täiskuuööperemees
ja seisan videvikutunnil
hingesunnil
su avatud akna ees varjudes
sa arvad et sa näed
jubedat und
aga tegelikult
näeb see jube uni
hoopis
sind
ta piilub su kardinate vahelt
tühjades silmakoobastes
kummitamas kirevälgatus
kolp kenasti kummergune
luisest kõriorelist tõusmas
üks tõrjutu
armutörin
ma olen laulev luukere
olen õudõõvastav vaimudetunnimees
su pitskardinaist rüütet akna ees pimeduses
aga täna kutsutakse mind
ARMASTUS
ja teist nime ei leita
from: Kuidas tappa laulurästikut
Verb, 2011
ISBN: 978-9949-9124-4-5
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014
*** [ich bin ein singendes Skelett]
allemand
ich bin ein singendes Skelett
ich bin ein schauerlichspukhafter
Vollmondnachtgebieter
und stehe in der Dämmerungsstunde
seelengetrieben
in den Schatten unter deinem geöffneten Fenster
du denkst dass du
einen bösen Traum hast
aber in Wirklichkeit
hat dieser böse Traum
vielmehr
dich
er linst durch deine Gardine
in den leeren Augenhöhlen
spukt ein Leidenschaftsblitz
der Schädel schön gewölbt
aus der knöchernen Gurgelorgel steigt
eines Verstoßenen
Liebesgeplärr
ich bin ein singendes Skelett
ich bin ein grauenerregender Geisterwachtposten
in der Dunkelheit vor deinem spitzengardinenbekleideten Fenster
aber heute nennt man mich
LIEBE
und einen anderen Namen findet man nicht
Üks asi millele mõtlema hakkasin päev pääle mu vanatädi surma
estonien | Jürgen Rooste
kas tahate teada
miks eestlased erilised on
tahate ma räägin
nad elavad terve elu otsa
üksteise kõrval
suutmata öelda et nad
armastavad
ja kui üks neist sureb
helistavad nad oma lähedasele
ja nutavad toru otsas
oma hääletut nuttu
ja tahavad öelda
et armastavad
aga ei suuda
nad elavad viiskümmend aastat
või enamgi
võõra võimu all
ja kirjutavad ikka
oma napakas keeles luuletusi
sellepärast on nad eestlased
sellepärast ma neid armastangi
isegi kui vahel väga vihkan
from: Kuidas tappa laulurästikut
Verb, 2011
ISBN: 978-9949-9124-4-5
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014
Eine Sache, die mich beschäftigt
allemand
wollt ihr wissen
warum die Esten besonders sind
wenn ihr wollt, erzähl ich’s euch
sie leben ihr ganzes Leben lang
nebeneinander her
ohne sagen zu können, dass sie
lieben
und wenn einer von ihnen stirbt
rufen sie ihre Verwandten an
und weinen am Telefon
ihr tonloses Weinen
und wollen sagen
dass sie lieben
können es aber nicht
sie leben fünfzig Jahre
oder noch mehr
unter einer fremden Macht
und schreiben immer noch
Gedichte in ihrer wunderlichen Sprache
deswegen sind es Esten
deswegen liebe ich sie auch
selbst wenn ich sie manchmal richtig hasse
***[Tallinna südalinn on ilus]
estonien | Jürgen Rooste
Tallinna südalinn on ilus. Sääl, kus Estonia teater,
ja vana pangamaja (kust vabariik kuulutati) ja Reaalkool.
Ainult üks kaubakeskus laiutab üle tee nagu pommiauk. Sääl,
selles koolis, oleme me käinud. Mu vanaisa lõpetas 1947, N-Liidus.
Saksa okupatsiooni ajal, '42, oli ta endale ostnud Kalevipoja-lipuvarda,
sinimustvalge seisab tänini selle odal. Mina läksin kooli nõukogude ajal
ja õppisin end vabaks. Mu tütar pole seda kurjuseriiki näinud. Vaba aja ja kooli
laps. Nüüd on kõige hirmsam asi too ületee kaubakeskus.
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014
*** [Die Altstadt von Tallinn ist schön]
allemand
Die Altstadt von Tallinn ist schön. Da beim Estonia-Theater,
und dem alten Bankgebäude (wo die Republik ausgerufen wurde) und der
Realschule.
Bloß macht sich da gegenüber ein Einkaufszentrum breit wie ein
Bombentrichter. Da,
auf der Schule waren wir. Mein Großvater machte 1947 den Abschluss, in der
UdSSR.
Während der deutschen Besatzung, ’42, hatte er sich einen Kalevipoeg als
Fahnenständer gekauft,
die blau-schwarz-weiße Flagge hängt heute noch an seinem Speer. Ich ging
in der Sowjetzeit zur Schule
und lernte mich frei. Meine Tochter hat dieses Reich des Bösen nicht
gesehen. Ein Kind der freien Zeit
und der freien Schule. Das allerschlimmste ist jetzt das Einkaufszentrum da
gegenüber.
VANA ARMUKE
estonien | Maarja Kangro
Kui mustade pükste alt
paistab valge karvane säär,
siis ma muidugi vaatan seda.
Vaatan kõhtu pintsaku all,
mis pole suurt kasvanud.
Vaatan käsi: lavalistujaist
on tal need kõige peenekoelisemad.
Silmi ei tohiks küll
pikemalt vaadata – aga juba on hilja.
Kui ta rääkima hakkab,
lähen pingesse,
lause murdudes nihutan tooli.
Olen nagu lapsevanem kooliaktusel.
Nüüd pakutakse viinamarja ja kringlit.
Teise saali lähen ma muidugi
ainult joogi järele.
Vaata aga vaata. No tere.
Jälgin ta silmi, kaela
ja niudeid: sooje, meetri kaugusel.
Mõtlen, kas kunagised
kolonistid vaatavad samuti.
See maa kuulus kunagi meile.
Kuidas teda nüüd puutuda?
Kuidas te nüüd hakkama saate –
mitte eriti hiilgavalt, eks?
Teil on nälg ja epideemiad,
sissisõjad ja diktaatorid,
keda meil tuleb ohjeldada.
Teame põlevaid onne ja autosid,
näljast punnis kõhuga lapsi.
Tema hambad ei ussita,
põsed ei kärbata,
silmad ei puneta.
Hingeõhu järgi otsustades
pole ta jooma kukkunud.
Kolonist uurib kiivalt.
Kus siis on need mu jäljed,
teise trauma, mu ajalooline õigustus?
Sööme viinamarju
ja joome konjakit,
söömegi nüüd viinamarju
ja joome konjakit.
from: Kunstiteadlase jõulupuu
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012
Der Ex
allemand
Als unter der schwarzen Hose
eine weiße behaarte Wade hervorlugt,
schau’ ich da natürlich hin.
Ich schaue auf den Bauch unter dem Sakko,
nicht unbedingt dicker geworden.
Ich schaue auf die Hände: er hat die grazilsten von
allen, die auf der Bühne sitzen.
Bloß nicht zu lang in die Augen
schauen – aber es ist schon zu spät.
Als er anfängt zu reden,
spannt sich alles in mir an,
stockt sein Satz, rücke ich mit dem Stuhl.
Wie eine Mama beim Schulfest.
Nun reicht man Weintrauben und Gebäck.
In den anderen Raum gehe ich natürlich
bloß wegen der Getränke.
Schau mal einer an. Hallo.
Ich beobachte seine Augen, seinen Hals
und die Lenden: warm, nur einen Meter entfernt.
Ich überlege, ob ehemalige
Kolonisatoren ebenso schauen.
Dieses Land gehörte einst uns.
Wie rührt man es jetzt an?
Wie kommt ihr nun zurecht –
nicht gerade großartig, oder?
Bei euch herrschen Hunger und Epidemien,
Partisanenkriege und Diktatoren,
die wir in die Schranken weisen müssen.
Wir wissen von brennenden Hütten und Autos,
von Kindern mit aufgeblähtem Hungerbauch.
Seine Zähne faulen nicht,
die Wangen welken nicht,
keine geröteten Augen.
Dem Atem nach zu urteilen
hat er nicht angefangen zu trinken.
Die Kolonisatorin forscht akribisch.
Wo sind denn nun meine Spuren,
sein Trauma, meine historische Rechtfertigung?
Wir essen Weintrauben
und trinken Cognac,
okay, dann essen wir eben Weintrauben
und trinken Cognac
PIKK JA SEKSIKAS LÕPP
estonien | Maarja Kangro
Väike lennuk tõuseb
optimaalse kõrguseni,
stjuuardess toob kohvi.
Kostab kerge raksatus
ja siis me justkui vajume,
meie -- meil on hea olla,
vajume tormipilvedesse.
Nina võtab suuna maale,
sööstame plahvatusele vastu,
joome kohvi ja vaimustume.
Selline sööst võiks kesta lõputult:
mugavalt, hallil raginal.
Armastust meil juba jagub, ja kaastunnet,
pilte oleme näinud korduvat,
keelte muutumist visandame,
nii et jah, miks mitte plahvatada.
Seksikas, pikk ja kiire surm
on võimas nagu muusika.
"Kas te teate John Adamsi lugu
A Short Ride in a Fast Machine?
Selle peaks ümber nimetama lõputuks."
Naeratame üksteisele,
ulatame tasse ega pea enam mõtlema,
kuidas me hukusööstu ajal
keegi kannatab, mädaneb või jääb jumalata.
Maa vajub veel eest ära:
kestaks see ainult, kestaks.
Kiirus on iseenese ja meie apoloogia,
kiirendus säilitab vaimustuse.
Kestaks see ainult lõputult
plahvatus
lõputult
plahvatus
lõputult
from: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012
Ein langsames und sexy Ende
allemand
Das kleine Flugzeug steigt
auf optimale Flughöhe,
die Stewardess bringt Kaffee.
Dann gibt es einen kleinen Knall
und wir sinken quasi hinunter
wir – uns geht es gut,
sinken in die Sturmwolken.
Die Nase nimmt Kurs auf die Erde,
wir stürzen der Explosion entgegen,
trinken Kaffee und geraten in Begeisterung.
So ein Sturz könnte ewig dauern:
angenehm, mit grauem Geprassel.
Liebe haben wir schon genug, und Mitgefühl,
wir haben die Bilder sich wiederholen sehen,
Sprachveränderung skizzieren wir,
also ja, warum nicht explodieren.
Ein sexy, langer und schneller Tod
ist mächtig wie Musik.
"Kennen Sie John Adams’ Stück
A Short Ride in a Fast Machine?
Man müsste es umtaufen in ‘unendlich’."
Wir lächeln einander zu, reichen uns die Tassen
und müssen nicht mehr darüber nachdenken,
wie während unseres Sturzflugs
jemand leidet, verwest oder Gott verliert.
Noch sackt das Land vor uns weg:
wenn es nur dauern würde, dauern.
Geschwindigkeit ist eigene und unsere Apologie,
Beschleunigung bewahrt Begeisterung.
Dauerte sie doch endlos
die Explosion
endlos
die Explosion
endlos
Trahv
estonien | Eeva Park
Nüüd, kui sina mind enam ei ärata
ei oska ma leibagi röstida
ega endale kohvi teha.
Kõik on must ja söepuru maitsega,
kui sina mind ei ärata,
krudiseb hommikusöök hammaste all nagu märg kruus,
kui ma hakkan
läbi vihmalompide trammile jooksma,
jään ma sellest alailma nüüd maha
ja kui jõuangi peale
siis tuleb mul püsti seista,
sest kõik pingid on hõivatud kärmemate poolt,
kes istuvad kõrvaklapid peas,
pilk klaasi taga
sel ajal kui mina koban taskust asjatult augustamata piletit
tulebki kontroll
ning veab mind võidurõõmsalt endaga kaasa
kuigi nüüd, kui sina mind enam ei ärata,
olen juba jätnud igasuguse vastu rabelemise,
võtavad nad mind nagu halvas unes
trammitee kõrval neljakesi raudsesse haardesse
tundes minusuguseid ülearu hästi,
teavad nad juba ette,
et olen alati proovinud põgeneda trahve tasumata,
aga nüüd, kui sina mind enam ei ärata,
on aeg arved ära klaarida
ja mõned kohe mitmekordselt, kümne aastase viivisega.
Nii et ei ole vaja rebida...Ei ole.
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Bußgeld
allemand
Jetzt, da du mich nicht mehr weckst
kann ich nicht mal mehr den Toaster bedienen
oder mir einen Kaffee kochen.
Alles ist schwarz und schmeckt wie Kohlenstaub,
wenn du mich nicht weckst,
knirscht das Frühstück zwischen den Zähnen wie nasser Kies,
wenn ich durch die
Pfützen zur Straßenbahn renne,
verpasse ich sie jetzt jedes Mal
und wenn ich sie doch erwische
dann muss ich stehen,
weil alle Plätze von den Flinkeren besetzt sind,
die dasitzen unter ihren Kopfhörern,
den Blick zur Scheibe gewandt
während ich in meiner Tasche vergeblich nach einer ungestempelten Fahrkarte taste
kommen schon die Kontrolleure
und führen mich frohlockend ab
obwohl ich jetzt, da du mich nicht mehr weckst,
schon jeglichen Widerstand aufgegeben habe,
nehmen sie mich wie in einem schlechten Traum
am Straßenrand zu viert in ihren eisernen Griff
solche wie mich kennen sie nur allzu gut,
sie wissen schon im vorhinein,
dass ich immer probiert habe ohne Bezahlung abzuhauen,
aber jetzt, da du mich nicht mehr weckst,
ist es Zeit für die Abrechnung
und in manchen Fällen gleich mehrfach, mit zehnjährigen Verzugszinsen.
Es ist also nicht nötig, sich loszureißen ... Nicht nötig
***[Kui ma kohtan]
estonien | Eeva Park
Kui ma kohtan,
täiesti juhuslikult,
seal võõras linnas
merd,
ei tunne ta mind ära.
Mul pole seljas katkise õlapaelaga sinist trikood,
pole kummilestasid jalgade küljes,
ei sukeldumisprille,
ei paati, ei võrke, ei angerjamõrdu
ja ta ei tunne mind selles võõras rannas
ega räägi
minuga
mitte poolt lainetki.
from: Homsed uudised
Tallinn: Verb, 2005
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
*** [Wenn ich dort]
allemand
Wenn ich dort,
vollkommen zufällig,
in der fremden Stadt auf das
Meer stoße,
erkennt es mich nicht.
Ich habe nicht den blauen Badeanzug mit dem kaputten Träger an,
weder Schwimmflossen an den Füßen,
noch eine Taucherbrille,
kein Boot, keine Netze, keine Aalreusen
so kennt es mich hier an der fremden Küste nicht
und spricht nicht
mit mir
nicht einmal eine halbe Welle
***[Riputasin riided varna]
estonien | Eeva Park
Riputasin riided varna,
lükkasin kingad jalast,
astusin kolm korda järjest kaalule,
ja selgus,
et süda ongi üha raskem ja raskem ja raskem ja
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
*** [Die Kleider an den Haken gehängt]
allemand
Die Kleider an den Haken gehängt,
die Schuhe ausgezogen,
dreimal hintereinander auf die Waage gestiegen,
und da war klar,
dass es das Herz ist, das immer schwerer und schwerer und schwerer und
***[meie isa, kes sa ei ole taevas]
estonien | Eeva Park
meie isa, kes sa ei ole taevas
sinu nime me ei pühitse
sinu riik ei tulnud
sinu partei ei võitnud
ja seda ühte tõelist leivakääru ei saanud me sinult kunagi
kuigi sinu päralt oli vägi ja võim
tookord
jäid sa meile võlgu
nii nagu meiegi jäime võlgu sinule
ja kui keegi meist pääsebki ära kõigest kurjast
siis sinu nime
meie isa
me ei pühitse
from: Homsed uudised
Tallinn: Verb, 2005
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
*** [Vaterunser, der du nicht bist im Himmel]
allemand
Vaterunser, der du nicht bist im Himmel
deinen Namen heiligen wir nicht
dein Reich ist nicht gekommen
deine Partei hat nicht gewonnen
und diese eine wahrhaftige Brotscheibe haben wir nie von dir bekommen
obwohl dein sind die Kraft und die Macht
bliebst
du uns damals etwas schuldig
wie auch wir dir etwas schuldig blieben
und selbst wenn uns jemand von allem Bösen erlöst
deinen Namen
Vater unser
werden wir dann nicht heiligen
Mis seal rääkida
estonien | Kaur Riismaa
Ta avastab, ühel õhtul vannis,
et munadel kasvavad karvad,
ning jalgadel
ja kaenla all.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib
Ta avastab, ühel päeval koolis,
et paralleelklassis on tüdruk kes...
ja et see tüdruk...
ja kui ta...
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.
Ta avastab, ühel hommikul peegli ees,
et enam ei matki isa,
vaid on ise,
ja samasugune.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.
Avastab, ühel öösel voodis,
unetuna lage vahtides,
et kurat,
kõik sõbrad on surnud.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.
Sest kuidas ta kellelegi räägib,
et on mees,
et on karvane,
armunud, isa, või surelik.
Mis seal rääkida.
Kõige tähtsamad hetked elus
kaovad vaikusse.
Nagu sinagi.
Mis seal rääkida.
from: Rebase matmine
Tallinn: Näo Kirik, 2012
ISBN: 9789949917280
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014
Da kann man nicht drumherum reden
allemand
Er entdeckt, eines Abends in der Badewanne,
dass auf den Eiern Haare wachsen,
und auf den Beinen
und unter den Achseln.
Aber wie das jemandem erzählen
Er entdeckt, eines Tages in der Schule,
dass in der Parallellklasse ein Mädchen ist, das...
und dass dieses Mädchen...
und wenn er...
Aber wie das jemandem erzählen
Er entdeckt, eines Morgens vor dem Spiegel,
dass er nicht mehr den Vater nachahmt,
sondern selber einer ist,
und genau so einer.
Aber wie das jemandem erzählen
Entdeckt, eines Nachts im Bett,
schlaflos an die Decke starrend,
dass verdammt noch mal,
alle Freunde gestorben sind.
Aber wie das jemandem erzählen
Denn wie kann er jemandem erzählen,
dass er ein Mann ist,
dass er behaart ist,
verliebt, Vater, oder sterblich.
Da kann man nicht drumherum reden.
Die wichtigsten Momente im Leben
verschwinden im Schweigen.
So wie auch du.
Da kann man nicht drumherum reden.
***[Ela või ära ela]
estonien | Viivi Luik
Ela või ära ela,
mis tähtsust sel on,
kui puud on läinud lehte
ja maa pääl on
taeva varje.
from: Pildi sisse minek
Tallinn: Eesti Raamat, 1973
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
***[Leven of niet leven]
néerlandais
Leven of niet leven
wat maakt het uit
als de bomen in blad staan
en de schaduw van de hemel
op de aarde valt.
***[Rääkisin väljadest ükskord]
estonien | Viivi Luik
Rääkisin väljadest ükskord.
Vihmast, mis sajab.
Rohust ja meest.
Räägiksin nüüdki,
ent nüüd olen siin.
Vastu tuult,
vastu teravat klaasi
ihuüksinda, ütlemata,
kuidas eluga saladus kulub,
otsekui ihu kulub,
ja halastus.
from: Ole kus oled
Tallinn: Eesti Raamat, 1971
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
***[Ik sprak ooit over velden]
néerlandais
Ik sprak ooit over velden.
Over regen die valt.
Over gras en over honing.
Dat zou ik ook nu kunnen doen,
maar nu ben ik hier.
Tegen de wind in,
tegen snijdend glas,
moederziel alleen, zonder te zeggen
hoe met het leven het geheim verslijt
net als het lichaam
en het medelijden.
Tiiva vari
estonien | Viivi Luik
Ütle: „Haljas kuusk, sa tume talveingel.“
Ütle pilketa. Pateetiliselt. Õrnalt.
Sõnadest jääb õhku valgeid nõiaringe.
Oma häält ja ilmet ära jälgi kõrvalt.
Roostevabad tähed, vaga Jõuluvalgus
ära neavad maa, mis neetud juba niigi.
Ots on ära nähtud, näha jääb veel Algus.
Ühest paigast teise tuulehoog viib riigid.
Kuni õhku lendab surma võlumägi,
kanna sajandit kui musta kihlasõrmust.
Kõik on võimalik. Ka see, et ilmub põrmust
ette teatamata taeva sõjavägi.
from: On aastasaja lõpp. Das Jahrhundert ist zu Ende
Tallinn: Eesti Raamat, 1993
ISBN: 5450002092
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Schaduwen van vleugels
néerlandais
Zeg: `Groene spar, jij donkere winterengel.´
Zeg het zonder spot. Teder. Aangedaan.
De woorden lossen op tot witte heksenkringen,
laat je gezicht en stem hun gang maar gaan.
Roestvrije sterren, heilig kerstlicht
vervloeken het allang vervloekte land.
Het einde zagen we, het begin is nog uit zicht.
Soms worden staten door de wind verplant.
Draag deze eeuw als zwarte verlovingsring,
totdat de toverberg des doods vergaat.
Alles is mogelijk. Zelfs dat plotseling
uit de as een hemels engelenheer ontstaat.
***[Ja ma armastan Sind, sest]
estonien | Doris Kareva
Ja ma armastan Sind, sest
ma armastan Sind.
Milleks kohtuda –
Sa oled minu jaoks õhk.
Kõikjal kohal.
from: DeKa
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus 2014
***[En ik hou van jou omdat]
néerlandais
En ik hou van jou omdat
ik van je hou.
Waarom een ontmoeting -
Je bent lucht voor me.
Overal om me heen.
***[Kõikidest valudest]
estonien | Doris Kareva
Kõikidest valudest,
mis meid valdavad,
varem või hiljem
me valime ühe,
millel me laseme
endasse valguda
ning meie vaimu
vormida. See
ongi me saatus,
me enesevalu;
see on me sisim
valu ja vorm.
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus 2014
***[Uit alle kwellingen]
néerlandais
Uit alle kwellingen,
die over ons komen,
kiezen we er
vroeger of later
een die
naar binnen vloeit
en onze ziel
vormt. Dat
is ons lot,
onze zelfkwelling;
onze innigste
inhoud en vorm.
***[Tallinna südalinn on ilus]
estonien | Jürgen Rooste
Tallinna südalinn on ilus. Sääl, kus Estonia teater,
ja vana pangamaja (kust vabariik kuulutati) ja Reaalkool.
Ainult üks kaubakeskus laiutab üle tee nagu pommiauk. Sääl,
selles koolis, oleme me käinud. Mu vanaisa lõpetas 1947, N-Liidus.
Saksa okupatsiooni ajal, '42, oli ta endale ostnud Kalevipoja-lipuvarda,
sinimustvalge seisab tänini selle odal. Mina läksin kooli nõukogude ajal
ja õppisin end vabaks. Mu tütar pole seda kurjuseriiki näinud. Vaba aja ja kooli
laps. Nüüd on kõige hirmsam asi too ületee kaubakeskus.
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014
***[De binnenstad van Tallinn is fraai]
néerlandais
De binnenstad van Tallinn is fraai. Daar, bij het Estonia-theater,
en het oude bankgebouw (waar de republiek werd uitgeroepen) en de middelbare school.
Maar aan de overkant van de straat ligt nu een winkelcentrum als een bomkrater. Op die school
daar hebben we gezeten. Mijn grootvader slaagde er in 1947, in de Sovjet-Unie.
Tijdens de Duitse bezetting, in ’42, kocht hij een vlaggenstok van onze oude held Kalevipoeg,
de blauw-zwart-witte vlag hangt nog altijd aan diens speer. Ik ging in de Sovjettijd naar school
en heb me vrij geleerd. Mijn dochter heeft dat rijk van het kwaad niet gezien. Een kind van
vrije tijd en een vrije school. Het ergste is nu dat winkelcentrum aan de overkant.