Jan Kaus
Oled alati oodatud
Oled alati oodatud
Kristile
Oled alati oodatud. Tule siis kas või teiselt mandrilt, paikadest, kus valitseb aastaringne pilvitus, linnadest, kus trahvitakse üle muru kõndimist ning prügidžunglitest nende ümber. Tule kas või lõunapoolkeralt, ookeanide kohtumiskohast, okastraatidega jagatud maalt, tule isegi siis, kui kõrbed ajavad üle kallaste, inimesed liiguvad ja segunevad, vend ei tunne venda, võõras võõrast, jõgedest saavad rentslid, veresoontest jõed. Minu pärast tule kas või kusagilt mujalt, planeetidelt, kus sajab metaanivihma või kus õhurõhk enesetaputuristide kapsleid laiaks litsub. Tule kas või läbi vasktorude, läbi halli kivi. Oled oodatud ka siis, kui sa ei jaksa või ei julge. Oled oodatud ka siis, kui sa kindlasti ei tule, kui sa tunned ennast nagu narmendavaks disainitud kott, mis on täis sinu ja su omaste musta pesu ning mis jääb igavesti lennujaamade vahel ringlema. Kui sa tuled, istun aias, naabrimees saeb, naabrimees niidab, kuulan parasjagu raadiost maailma viimase mesilase hääl, isegi varesed vakatavad, loen mõttes kolmeni (/ / /) ja sekund pärast kolme peaks aiavärav häält tegema.