Ilmar Lehtpere 
Translator

on Lyrikline: 8 poems translated

from: estonio to: inglés

Original

Translation

MÕRSJA. KIVITRÜKK

estonio | Mathura

Külmad kiviõied juustes

Silmad suletud
et kuulatada eneses

          kas ka kaduviku keskel saaksin olla
          otsatuse

          ajatuse mõrsja

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

BETROTHED. A LITHOGRAPH

inglés

Cold stone flowers in her hair

eyes closed she listens
to what is swirling
           in the air

           and we all wonder

amidst the temporal, the tiring
is it possible
           to be the betrothed of the Infinite,

           of the Timeless

Translated by Mathura and Ilmar Lehtpere

KIVIDENA

estonio | Mathura

Kõik, mis on olnud,
on kunagi olnud
ega tule enam uuesti,
või kui, siis mitte samamoodi.
Pärast tuhandet aastat settimist
uhub meri meid välja
helesinisele rannale,
me ei tea oma raskust
ega ümarust,
oleme tuimad nagu
raidkuju kõiki suunav käsi.
Meil on vaja raamatut,
mis meile ütleks,
et oleme saladused.
Aga lehed liimuvad kokku
nagu aastaringid puus.
Tahame seaduste kogu,
mis kõneleks ammu unustatud ilust,
surma jõledast palgest,
aja kihutavast vankrirattast.
Aga ilu jääb ikka
kirjutamata raamatuks
nagu elugi.
Päevad, päevad,
valged õied, udu merel.
Leheküljed pudenevad,
täis midagi,
eimiskit.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

As stones

inglés

Everything that has been
has been
and will not be again,
or if it is, it will not be
in the same way.
After a thousand years of settling
the sea washes us out
onto a light blue shore,
oblivious of our weight
and roundness,
we are as numb as
a statue’s hand.
We need a book
to tell us we are secrets,
yet the pages stick together
like the yearly rings of a tree,
we see them
but not into them;
we need a set of laws
about forgotten beauty,
death’s repulsive face,
the racing wheel of time,
yet beauty
remains an unwritten book,
like life,
days, days,
white blossoms,
mist on the sea,
pages fall out,
full of something,
or nothing.

Translated by Mathura with Ilmar Lehtpere and Sadie Smith

DELFTIS

estonio | Mathura

Hõredate harjaste sahin lõuendil.
Kuula. Sel linnal on sinu nimi –
see kõlab üha enamatel huultel Rotterdami väravas
ja raeplatsi kitsaste põiktänavate nurgil. Püsiv vihmaudu
peseb tolmu kunagise sadamalinna igivanalt fassaadilt,
hallid majad helklevad peaaegu hõbedaselt
sellal kui vett valgub kanalitesse üha juurde.
Siin sa maalisid ja uskusid, siin sa armastasid,
vihkasid. Uskusid. Varem või hiljem leiab kõik
oma vastandpildi – vesi taevas, taevas maas –
ja minevik on ainult oleviku lukuaugu läbi
nähtud camera obscura. Hillitsetud
harjased. Värskeltsegatud värv. Teadmine, et
varem või hiljem saab igast suurest andest
kellegi sissetulek. Ikka sajab, just kui püüaks
aeglane vihm maha uhta kihti kihi järel,
näha nende sisse, jõuda tagasi algusse – sinna,
kus polnud veel esimest pintslitõmmet ega mõtetki
sellest. Inimeste sire toimekus. Vihm, mis uhub üha
rohkem vett hõbedastesse kanalitesse. Vihm.
Keegi peatub järgmisel sillal. Ikka sajab.
Nieuwe Kerk. Vihm ja valgus.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

IN DELFT

inglés

Thin brushes rustling on a canvas, listen:
this town bears your name, again and again
you’ll hear it uttered at the gate of Rotterdam
or by the narrow backstreets, the Cathedral,
age-old facades washed clean by a near
constant drizzle, till grey houses glimmer
like silver. Canals fill with even more water –
it was here that you painted and here you believed,
it was here that you loved, and then hated,
and still believed: everything comes across its opposite,
water in the sky and sky on the water,
till the past is nothing but a camera obscura
seen through the keyhole of modernity.
Brushes and restraint. Paints freshly stirred.
This knowledge that all great talents
will one day turn into someone else’s income.
It keeps raining , the slow rain seeping in
as if to wash off all the paint, layer by layer,
and see beneath it, return
to the beginning where there were no
brushstrokes, nor even a thought about them.
The serenity of people’s daily toil. Rain,
someone stopping, a figure on the bridge.
It keeps raining. Nieuwe Kerk.
Rain and light together.

Translated by the author with Ilmar Lehtpere

KOHALOLU

estonio | Mathura

Ma polnud seda planeerinud.
Orus kohtuvad teed,
keerdudes läbi lihtsa linna, lumiste tippude vahel.
Talv läheneb põhja suunast.

Tänane päikesevalgus näitab end hajusa uduna,
see muutub nii eredaks, et katab kõik,
kustutab mäed piirjoonteks, mis eristuvad
alles pisut pikema vaatamise järel ning
mis võiksid ka siis olla sama hästi hoopiski madalad pilved;
see sulatab Lago Maggiore ja vastaskaldad ja
taeva üheks taustaks, laiaks siidikangaks.
Ma lähen ujuma, kuigi noor itaallanna
lapsega naeratab ja naerab, ohoo.

Punane laev seisab sadamas, kajakad
redutavad paadisilla pidemeil ja silt ütleb võõras
keeles: “Loata kalastamine keelatud.” Pardid ja
vesipapid uitavad kalda kandis, mäed terendavad
justkui unarusse suikuv ulm.

Ma polnud seda planeerinud –
seda reisi, seda elu. Seda päeva, mil saan
taas olla koos sinuga, keda
kohtasin nii vara, ühel sarnasel pealelõunal
põhjamaisel vanalinna tänaval. Ma ei teinud seda,

sest kõik on mööduv – see päev, see valgus,
see aastaaeg – ning keegi ei jõua kunagi kokku lugeda
kõiki tunde, keegi ei suuda kokku liita
ja lahutada kõik valusid ja rõõme, et leida neist mingit
tahutud tõde. Ja keegi ei vajagi seda.

Õhtul süttivad mäejärsakuil kirikud
nagu valged jõuluküünlad; külad ja linnad
on lampide võrgustik.

Mitmed elud ootavad aeglast päeva.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Presence

inglés

I hadn’t planned this. Roads
meet in a valley and wind through
a town amidst snow-capped mountains.
Winter nears from the north.

Sunlight appears a scattered mist,
it turns glaring, covers everything,
makes mountains lines of clouds
for as long as you can watch them.
Lago Maggiore, the embankments,
the sky, all dissolve into a backdrop,
a broad silken cloth. I dive in
though a young mother smiles
at me. Oh!

A red boat waits at a dock,
seagulls laze on the handrails of a pier
and a sign says in an incongruous language:
‘No unauthorized fishing allowed.’
Ducks and dippers float about,
ridges loom like dreams
that are soon to doze off into oblivion.

I hadn’t planned this –
this journey, this life, the day to be
with you again,
you the one I met so early in my progress,
there in the afternoon streets
of my Nordic town.

All things pass – this day, this light,
this season – and no-one will ever tally up
the passing hours, their pleasures and pains,
to find some hewn truth in them.
No-one even needs it.

By nightfall, churches light up
on the hillsides
like white Christmas candles,
the villages and towns
a network of bulbs.

Numerous lives go on waiting
for a slow day.

Translated by the author with Ilmar Lehtpere and Sadie Murphy

SIENA

estonio | Mathura

See luuletus algab vihmaga kitsastel tänavatel
kõik on kunagi olnud vaid kellegi kujutelm
sajab seal kus kord oli mäenõlv
päikesevalgusse ja küpresside merre uppunud

mäenõlv vihm
vihm langeb kulunud kividele kivid
kuluvad kannatlikult külaliste jalgade all
on sel mingi tähendus

võlvkäigud majaääred
kellade kolksumine kiituste kaja vihmapiisad
langevad ja mu juuksed saavad
märjaks vihmapiisad

langevad Piazza del Campol
ainus sõna selle kohta on siredus
või äri

on’s eales taevasse
pääsenud keegi kes pole valmis
sealt uuesti laskuma alla

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

SIENA

inglés

This poem begins with rainfall in the narrow streets
everything is first a dream
there was once only a hillock here
drowned in sunlight and a sea of cypresses

but now it rains
on pale and patient paths of stone
ever polished by the feet of visitors
is there a meaning to it

archways walls of houses
the chime of bells and an echo of praises
rain that keeps on falling
on Piazza del Campo

wetting my hair
the only word for it is serenity
or business

hasn’t heaven always been
a place for those
who are ready to come falling down again

English version by the author, with Ilmar Lehtpere

MAASTIKUSSE MINEK

estonio | Mathura

Kusagil armastuse ja oskustöö piiril
sünnib midagi,
mida võiks nimetada kunstiks.
Aga nüüd

hõõru laiali need sõnad
ja vaata, mis jääb
äsjaöeldust alles.

Leheräbu, kivitolm.
Pelgalt taustatoon.

Kõik ülejäänu on kingitus, and,
ootamatu terendus hommiku roosas hahetuses –
noored viljapuud,
veel viljatud, aga siiski täis lootust

nagu maastik, mis ootab
mõtestust,

nagu silm, millel on oma
eiramatu janu.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

ENTERING THE LANDSCAPE

inglés

It is somewhere between
love and craftsmanship
that something we call art
is born.

But now
scrub these words to a blur
and see what then holds up
of things just said.

Crumbling leaves, the rubble.
Nothing but an undertone,

all else a bestowal, a gift,
a vision that you’ve never seen before,
a young orchard
looming pink at dawn,
fruitless yet so hopeful,

a landscape
awaiting its meaning,

an eye with its own
undeniable thirst.

English version by the author, with Ilmar Lehtpere

PIKK JA SEKSIKAS LÕPP

estonio | Maarja Kangro

Väike lennuk tõuseb
optimaalse kõrguseni,
stjuuardess toob kohvi.
Kostab kerge raksatus
ja siis me justkui vajume,
meie -- meil on hea olla,
vajume tormipilvedesse.
Nina võtab suuna maale,
sööstame plahvatusele vastu,
joome kohvi ja vaimustume.
Selline sööst võiks kesta lõputult:
mugavalt, hallil raginal.
Armastust meil juba jagub, ja kaastunnet,
pilte oleme näinud korduvat,
keelte muutumist visandame,
nii et jah, miks mitte plahvatada.
Seksikas, pikk ja kiire surm
on võimas nagu muusika.
"Kas te teate John Adamsi lugu
A Short Ride in a Fast Machine?
Selle peaks ümber nimetama lõputuks."
Naeratame üksteisele,
ulatame tasse ega pea enam mõtlema,
kuidas me hukusööstu ajal
keegi kannatab, mädaneb või jääb jumalata.
Maa vajub veel eest ära:
kestaks see ainult, kestaks.
Kiirus on iseenese ja meie apoloogia,
kiirendus säilitab vaimustuse.
Kestaks see ainult lõputult
plahvatus
lõputult
plahvatus
lõputult

© Maarja Kangro
from: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

A LONG AND SEXY ENDING

inglés

A small plane rises
to the optimal altitude,
the stewardess brings coffee.
A faint crack is heard
and then it’s as if we’re sinking,
we- we feel good,
we sink into storm clouds.
The nose veers towards the ground,
we hurtle towards the explosion,
drink coffee and effuse.
Such hurtling could go on endlessly:
comfortably, with a grey rattling.
We’ve enough love already, and sympathy,
we’ve seen the pictures repeatedly,
we draft changes to the language,
so yes, why not explode.
A sexy, long and swift death
is as powerful as music.
”Do you know John Adams’s piece
A Short Ride in a Fast Machine?
It should be renamed endless.”
We smile at each other,
hand each other cups
and don’t have to think anymore
about how someone is suffering or left without god
while we plunge towards death.
The ground still drifts away before us:
if only it would last, if only.
Speed is its own and our apologia,
acceleration sustains enthusiasm.
If only it would last endlessly
explosion
endlessly
explosion
endlessly

translated by Ilmar Lehtpere

PÖÖRDUMATUSELIBLIKAS

estonio | Maarja Kangro

'jälle' on suur sõna.
aegamisi ja kiiresti
jälle

jälle rõõmustavad raadios
mehed, et nad on õigel teel
ja räägivad tsüklilisest ajast

õige tee ringleb, minagi tunnen
rannas ära noored nahad ja
"et si tu n'existais pas," laulab valjuhääldi

mehed raadios räägivad kõige seotusest
kõigega, üks ütleb kõlavalt: liblikaefekt
ma tõstan tiivad

hea une annab tsükliline aeg
sest sellest unest usutakse end virguvat
ja jälle

ma rapsan tiivaga
head mehed raadios hakkavad köhima
ma lehvitan laiemalt ja tõuseb tuul

mehed köhivad kõõksudes, eeter mässab
laevad ja suplejad upuvad, viimane uni
tuleb tormine ja hall

mõelgem sõnast, mida polnud varem olnud
ta oli nüüd
ja nüüd teda enam pole

© Maarja Kangro
from: Heureka
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

THE BUTTERFLY OF NO RETURN

inglés

‘again’ is a big word.
slowly and quickly
again

again men rejoice on the radio
that they are on the right road
and talk of the cyclical nature of time

a proper road goes in circles, even I
recognize young skin on the beach and
“et si tu n’existais pas,” sing the loudspeakers

men on the radio speak of the connection
of everything to everything else:  ringingly
one says, "the butterfly effect" – I lift my wings

cyclical time gives you a good sleep
for after such a sleep you think you’re revived
and again

I flutter my wing
the good men on the radio start coughing
I flap my wings more amply and a wind comes up

the men cough wheezing, the airwaves revolt
ships sink and swimmers drown, the final sleep
comes stormy and grey

let’s think of a word that never was before
it was just now
and now it isn’t anymore

Translated by Ilmar Lehtpere