Florin Dan Prodan 
Translator

on Lyrikline: 1 poems translated

from: estonio to: rumano

Original

Translation

KOHALOLU

estonio | Mathura

Ma polnud seda planeerinud.
Orus kohtuvad teed,
keerdudes läbi lihtsa linna, lumiste tippude vahel.
Talv läheneb põhja suunast.

Tänane päikesevalgus näitab end hajusa uduna,
see muutub nii eredaks, et katab kõik,
kustutab mäed piirjoonteks, mis eristuvad
alles pisut pikema vaatamise järel ning
mis võiksid ka siis olla sama hästi hoopiski madalad pilved;
see sulatab Lago Maggiore ja vastaskaldad ja
taeva üheks taustaks, laiaks siidikangaks.
Ma lähen ujuma, kuigi noor itaallanna
lapsega naeratab ja naerab, ohoo.

Punane laev seisab sadamas, kajakad
redutavad paadisilla pidemeil ja silt ütleb võõras
keeles: “Loata kalastamine keelatud.” Pardid ja
vesipapid uitavad kalda kandis, mäed terendavad
justkui unarusse suikuv ulm.

Ma polnud seda planeerinud –
seda reisi, seda elu. Seda päeva, mil saan
taas olla koos sinuga, keda
kohtasin nii vara, ühel sarnasel pealelõunal
põhjamaisel vanalinna tänaval. Ma ei teinud seda,

sest kõik on mööduv – see päev, see valgus,
see aastaaeg – ning keegi ei jõua kunagi kokku lugeda
kõiki tunde, keegi ei suuda kokku liita
ja lahutada kõik valusid ja rõõme, et leida neist mingit
tahutud tõde. Ja keegi ei vajagi seda.

Õhtul süttivad mäejärsakuil kirikud
nagu valged jõuluküünlad; külad ja linnad
on lampide võrgustik.

Mitmed elud ootavad aeglast päeva.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

PREZENŢĂ

rumano

Nu am plănuit asta. Drumurile
se întîlnesc într-o vale şi şerpuiesc printr-un
orăşel dintre munţii cu vîrfuri înzăpezite.
Vine iarna din nord.

Lumina soarelui ciopîrţeşte ceaţa,
strălucind, începe să acopere totul,
face din munţi rînduri de nori
pînă departe, pînă unde ochii pot să vadă.
Lago Maggiore, debarcaderele,
cerul, totul se dizolvă în tot, picătură,
pînză mătăsoasă şi largă. Mă scufund în ea
deşi o tînără mamă zîmbeşte
către mine. Ah!

Un barcaz roşu aşteaptă într-un doc
pescăruşi lenevesc pe balustradele cheiului
şi un semn indică neclar:
‘Pescuitul neautorizat interzis’.
Raţe şi scufundaci se răspîndesc în jur
şi valurile par nişte vise
care foarte curînd vor clipoci uitării.

Nu am plănuit asta –
acestă călătorie, această viaţă, ziua cînd voi fi
iar cu tine,
tu, singura pe care am întîlnit-o devreme,
acolo în străzile amiezii
din oraşul meu nordic.

Totul trece – această zi, această lumină,
anotimpul de acum – şi nimeni nu va cresta un semn
pentru orele trec ca plăcerea şi durerea,
ca să rămînă vreo cioplitură a adevărului în ele.
Nimeni nu are nici măcar nevoie.

La căderea nopţii, bisericile de pe dealuri
se aprind
ca lumînările albe ale Crăciunului,
satele şi oraşele
covor de becuri.

Cîte vieţi curgînd aşteaptă
O zi mai puţin grăbită.

Tradus de Florin Dan Prodan