Gisbert Jänicke
alemán
***[Inimese käsi liigub valgel lehel]
Inimese käsi liigub valgel lehel,
nahk ja küüned, liha, sooned, luu.
Aga hääd ja kurja vapralt kaasa tehes
seisab kolme sõrme vahel pliiats truu.
Väljas undab tuul või linn või ajalugu.
Pilk on muutunud ja saanud salapära.
Süda liigutab end rinnus ühtelugu,
aga suu ei suuda seletada ära,
miks on igal ajal omamoodi valu,
see, mis kõiki elavaid teeb üheks tõuks.
Käsi kirjutab. Ja kord see tume valu
tõuseb paberilt ja muutub elujõuks.
De: Rängast rõõmust
1982: Eesti Raamat,
Producción de Audio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
***[Eine Menschenhand bewegt sich auf dem weißen Blatt]
Eine Menschenhand bewegt sich auf dem weißen Blatt,
Haut und Nägel, Fleisch, Adern, Knochen.
Aber tapfer am Guten und Bösen sich beteiligend
steht treu zwischen drei Fingern der Bleistift.
Draußen brausen Wind und Stadt und Geschichte.
Der Blick ist anders und geheimnisvoll geworden.
Stetig bewegt sich das Herz in der Brust,
aber der Mund kann uns nicht erklären,
warum jede Zeit ihren eigenen Schmerz hat,
und was alle Lebenden zu einer Gattung macht.
Die Hand schreibt. Und der dunkle Schmerz
erhebt sich vom Papier und wird Lebenskraft.