Raija Hämäläinen
finés
Kutse
Kui sa kohe ei tule mu aeda õitseb ära mandlipuu ja kreek
toomingalõhn haihtub
kui sa ei tule
pudenevad ploomiõied ja vanade õunapuude kevadvalgus
lendab jahedas hommikutuules võilillede vaipa
kui sa kohe ei tule
avanevad pojengide hiigelõied
lõhnab jasmiin ja rohi ja esimesed maasikad
kui sa ei tule
korjan põõsastelt sõstardesaagi käärivaks veiniks
mulksuma vereringe pulssi
ja võtan üles kartulid hiirepesasid täis põllult
kui sa kohe ei tule
arvad sa et ma olen vaid vaene valetaja
tühjas raagus aias
keset pori ja hallaöid
kui sa ei tule
saab otsa selgeks klaarunud suvevein
mis annab lume maitsele pojengide suletud südamiku tolmu
kui sa alles siis tuled
De: Vaba langemine
Tallinn: Tänapäev, 2002
Producción de Audio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Kutsu, sinulle
Ellet heti tule puutarhaani
mantelipuun ja kriikunan kukat kuihtuvat
tuomen tuoksu haihtuu
ellet sinä tule
putoilevat luumunkukat
ja vanhojen omenapuiden
keväinen valkeus
lentää viileässä aamutuulessa voikukkamatolle
ellet heti tule
avautuvat pionien jättiläiskukinnot
tuoksuu jasmiini ja ruoho
ja ensimmäiset mansikat
ellet sinä tule
kerään pensaista herukkasadon käymään
viiniksi
pulputtamaan verenkierron tahtiin
ja nostan perunat hiirenpesien
peittämästä pellosta
ellet heti tule
pidät minua vain surkeana valehtelijana
tyhjässä kuihtuneessa puutarhassa
kuran ja hallaöiden keskellä
ellet sinä tule
loppuu kirkastunut kesäviini
joka lisää lumen makuun pionien sulkeutuneiden
sydänten siitepölyä
jos tulet vasta silloin