Kutse

Kui sa kohe ei tule mu aeda õitseb ära mandlipuu ja kreek
toomingalõhn haihtub
kui sa ei tule
pudenevad ploomiõied ja vanade õunapuude kevadvalgus
lendab jahedas hommikutuules võilillede vaipa
kui sa kohe ei tule
avanevad pojengide hiigelõied
lõhnab jasmiin ja rohi ja esimesed maasikad
kui sa ei tule
korjan põõsastelt sõstardesaagi käärivaks veiniks
mulksuma vereringe pulssi
ja võtan üles kartulid hiirepesasid täis põllult
kui sa kohe ei tule
arvad sa et ma olen vaid vaene valetaja
tühjas raagus aias
keset pori ja hallaöid
kui sa ei tule
saab otsa selgeks klaarunud suvevein
mis annab lume maitsele pojengide suletud südamiku tolmu

kui sa alles siis tuled

© Eeva Park
De: Vaba langemine
Tallinn: Tänapäev, 2002
Producción de Audio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Kutsu, sinulle

Ellet heti tule puutarhaani

mantelipuun ja kriikunan kukat kuihtuvat

tuomen tuoksu haihtuu

ellet sinä tule

putoilevat luumunkukat

ja vanhojen omenapuiden

keväinen valkeus

lentää viileässä aamutuulessa voikukkamatolle

ellet heti tule

avautuvat pionien jättiläiskukinnot

tuoksuu jasmiini ja ruoho

ja ensimmäiset mansikat

ellet sinä tule

kerään pensaista herukkasadon käymään

viiniksi

pulputtamaan verenkierron tahtiin

ja nostan perunat hiirenpesien

peittämästä pellosta

ellet heti tule

pidät minua vain surkeana valehtelijana

tyhjässä kuihtuneessa puutarhassa

kuran ja hallaöiden keskellä

ellet sinä tule

loppuu kirkastunut kesäviini

joka lisää lumen makuun pionien sulkeutuneiden

sydänten siitepölyä


jos tulet vasta silloin

Suomentanut Raija Hämäläinen