Väinö Kirstinä
finés
Tahaksin teada, kallim (Väikese linna kohvikumuusikat)
„Tahaksin teada, kallim, mida kavatsevad
kartuli-idud me keldris. Arvan, et varsti
need kaamed piigid tõusevad läbi korruste
lagesid lammutades, põrandaid purustades,
mööbel pilpaiks, lõikavad läbi
turuvõrgud (juurviljad vabaks!), vaibakoed, juhtmed,
pööningul lükivad endile me mälestuste tolmunud helmeid;
– ja siis eterniitkatusel raksatab lainemurd:
kartuli-idud hakkavad antennideks, lippudeks,
kartuli-idud, seni põrandaalusteks surutud.“
De: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
Producción de Audio: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]
Tahtoisin tietää, rakkaani (Pienen kaupungin kahvilamusiikkia)
"Tahtoisin tietää, rakkaani, mitä oikein aikovat
perunanidut meidän kellarissa. Luulen, että pian
nuo kalpeat piikit nousevat kerrosten läpi,
luhistavat laipiot, pirstovat permannot,
huonekalut säpäleiksi, puhkovat
torikassit (juurekset vapaiksi!), matonkuteet, johdot,
ullakolla pujottavat itselleen muistojemme tomuisia helmiä;
ja sitten eterniittikatolla jyrähtää hyökyaalto:
perunanidut rupeavat antenneiksi, lipuiksi,
perunanidut, maanalaisiksi painetut."