kuidas ma selle sinult külge sain, nagu pooke
külmunud meri tõusu ajal
lumi, millele puistatud soola. liiva
otsekui surnu ta lebas – ta teeskles
kõik vahetus, vahetus vales järjekorras

akna taga kustutati tuli, nõksatas lift
neli on meid aeglaselt alla sees
on palav, ilmselt. nõrgalt helendab tabloo
vesipildiplärakana valgus laiali laik
kõrval ja paralleelselt prügišaht läheb