Viina voolab karahvini suust,
kohvikannu tilast voolab kohvi.
Need on tulised ja põletavad suud,
aga valu kõvaks muudab luud
nii, et päris lust on suruda end läbi elu,
tema kivimüüri, palkide ja krohvi,
hoolimata sest, et

väikses linnas
Läänemere kaldal
mured samad on
mis terves laias ilmas.
Mage šlaager suus
ja vidukile silmad,
maailm seisab
sügaviku kaldal.

                   Aeg on läinud kiireks,
                   aastad kihutavad.
                   Raha lõhn on õhus,
                   kõige eest saab raha.
                   Hää ja Kuri
                   rahva selja taha
                   erapoolikuina
                   ennast nihutavad.

Sina
sõnu tangidega kisu suust,
räägi surmatunnist, reetja kaelaluust,
äraandja vere vastu verest truust,
pühast, vihasest ja uhkest elupuust.