Ma nägin vana maailma sündi,
lagunevad majad tõusid
tervete tänavate kaupa, roostes vihmavee-
torudega, mis katkesid paar meetrit
enne maani jõudmist, raamidest välja juuritud trepikojaakendega
ja muude languse dominantidega. Ärasuitsetatud “oopeleid”
ja “volksvaageneid” mõlgitud kapottidega ja
roosteniredega veeti maale sisse, karavan
karavani järel. Ja vanamehi sõitis kohale kogu
maailmast, igalt poolt veeti siia kokku mujal tarbetuks osutunud
vanamehi, kes köhisid rõõmsalt puuvillastesse
kinnastesse siinsetes trammipeatustes.
Ja elu jäätuski kinni. Kõik pidurdus, aeglasemalt
hakkas voolama vesi kraanidest, aeglasemalt politseinikud
ajasid taga vargaid, ja nood haarasid aeglasemalt oma püstolid
ning vajutasid päästikuile, mis pudenesid pihuks,
lastes lõpuks valla lasu tulise õie.
Kuul aga lendas edasi vähemalt sajand. Ja tarduski niimoodi
õhku nagu tihkesse läbipaistvasse siirupisse kukkunud tablett.
Või nagu lõppenud kõlblikkustähtajaga kollane vitamiinidražee,
mis on veerenud kapi taha ja kinni jäänud tolmu, paberitükkide ja nostalgia vahele.