Maarja Kangro
PÖÖRDUMATUSELIBLIKAS
PÖÖRDUMATUSELIBLIKAS
'jälle' on suur sõna.
aegamisi ja kiiresti
jälle
jälle rõõmustavad raadios
mehed, et nad on õigel teel
ja räägivad tsüklilisest ajast
õige tee ringleb, minagi tunnen
rannas ära noored nahad ja
"et si tu n'existais pas," laulab valjuhääldi
mehed raadios räägivad kõige seotusest
kõigega, üks ütleb kõlavalt: liblikaefekt
ma tõstan tiivad
hea une annab tsükliline aeg
sest sellest unest usutakse end virguvat
ja jälle
ma rapsan tiivaga
head mehed raadios hakkavad köhima
ma lehvitan laiemalt ja tõuseb tuul
mehed köhivad kõõksudes, eeter mässab
laevad ja suplejad upuvad, viimane uni
tuleb tormine ja hall
mõelgem sõnast, mida polnud varem olnud
ta oli nüüd
ja nüüd teda enam pole