Eeva Park
Kutse
Kutse
Kui sa kohe ei tule mu aeda õitseb ära mandlipuu ja kreek
toomingalõhn haihtub
kui sa ei tule
pudenevad ploomiõied ja vanade õunapuude kevadvalgus
lendab jahedas hommikutuules võilillede vaipa
kui sa kohe ei tule
avanevad pojengide hiigelõied
lõhnab jasmiin ja rohi ja esimesed maasikad
kui sa ei tule
korjan põõsastelt sõstardesaagi käärivaks veiniks
mulksuma vereringe pulssi
ja võtan üles kartulid hiirepesasid täis põllult
kui sa kohe ei tule
arvad sa et ma olen vaid vaene valetaja
tühjas raagus aias
keset pori ja hallaöid
kui sa ei tule
saab otsa selgeks klaarunud suvevein
mis annab lume maitsele pojengide suletud südamiku tolmu
kui sa alles siis tuled