Pirkko Huurto 
Translator

on Lyrikline: 1 poems translated

from: estonian to: finnish

Original

Translation

MIKS MA VÄLISMAALE EI PÕGENE

estonian | Paul-Eerik Rummo

1.
Armastada (mõtlen siin selle all: osata
      olla nõrk ja täiesti täiesti
             ükskõikne, saagu mis saab),
niisiis, armastada ja luuletusi kirjutada
       saab lõpuks igal pool ja lõpuks
              ära ei ela sellest kuskil.

2.
Alati ei jõua nõrk ju ka olla
       ja lohisedes luuletava loomaga endas
               kaasa, ja mõnikord
puhkab ju temagi pikalt ja armastus mõnikordki
libiseb
        peost,
ja oledki olukordades, mis sunnivad kavalaks, julgeks,
               julmaks, igavkavalaks, igavjulgeks –
        nagu vist igal pool mujal? ei tea.

3.
Seisab segavereline,
siit rootslane, sealt mustlane,
veidi sugulas-soomet ja ingerit, taani ja poola sinist,
alamsaksa aadellikkust, viimastes aastaringides venet,
sekka kolgaste lombakaid põlvkondi, verepilastust,
                                                                                pealegi
sõdades, katkudes hooti peaaegu
viimseni mulda jooksnud, ainult
keel veel veritseb, ainult keel veel
enam-vähem terve ja vana, ainult keel veel käib, mees
seisab, mees seisab, seisab segavereline,
metsastajate ja meresõitjate
küsitav, vägagi küsitav järglane
(„varja vabadust!“, varja, vii metsa ja pista samblasse,
võta merele kaasa) – kuid
kellest on tulnud siis, kellest on jäänud,
kellest on jäänud siis see, kes siin seisab,
Kalevipoeg kadunukene kaenlas, jalad oma lolluse läbi
otsast raiutud, lennukid pea kohal
paukumas, seisab
ja proovib soomeugriliselt mediteerida,
mets hõre, meri kinni, piir
kinni, seisab
ja viskab vahel vaatajatele võõrkeelset nalja, seisab
oma kadakate ja gootikate keskel,
mida pole kuskil mujal ilma peal,
kadakate, mis kasvavad täpselt kõrini, ja gootikate,
millega pole tal rohkem pistmist kui mõne minaretiga.

4.
Mis üldse tähendab „põgenema“?
Püha taevas küll, tõepoolest, miks siis mitte,
       kui niisamuti minna ei saa
                   ja kui sind siin keegi ei vaja?
Hirm ja võõrdumus, hirm ja võõrdumus,
        näljahirm ja võõrdumus toime
                   tulla, saagu mis saab,
                   sattudes kuhu tahes.

5.
Ja armastada ja luuletusi kirjutada
saab lõpuks igal pool ja lõpuks
ära ei ela sellest kuskil.

© Paul-Eerik Rummo
from: Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972
Tallinn: Kupar, 1989
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Miksi en pakene ulkomaille

finnish

1.
Rakastaa (tarkoitan tässä sitä että osaa olla heikko
     ja ehdottoman välinpitämätön, tuli mitä tuli),
          siis rakastaa ja kirjoittaa runoja
voi loppujen lopuksi kaikkialla ja
     loppujen lopuksi
          sillä ei elä missään.

2.
Ei sitä aina jaksa heikkokaan olla
     ja raahata kaiken aikaa itsessään
          runoilevaa otusta, toisinaan
sekin lepää pitkään ja rakkauskin toisinaan
luisuu käsistä,
          ja oletkin olosuhteissa, jotka pakottavat viekkaaksi,
röyhkeäksi, julmaksi, läpikieroksi,
                häpeämättömäksi -
          niin kuin kai joka paikassa muuallakin? en tiedä.

3.
Tässä seison sekaverinen,
täältä ruotsalainen, tuolta mustalainen,
vähän suomen- ja inkerinsukuinen, tanskan ja puolan
siniverinen,
alasaksan aatelinen, viimeisiltä vuosirenkailta venäläinen,
seassa maanperukoiden nilkkuja sukupolvia, sukurutsaa,
kaiken lisäksi aika ajoin sotien ja ruttojen lähes
sukupuuttoon hävittämä, ainoastaan
kieli vielä verestää, ainoastaan kieli vielä
terve ja vanha, vain kieli vielä kulkee, mies
seisoo, mies seisoo, seisoo sekaverinen,
metsästäjien ja merenkulkijoiden
kyseenalainen, hyvinkin kyseenalainen jälkeläinen
(”varjele vapauttasi!”, varjele, vie metsään,
pistä sammalen sisään,
ota merelle mukaan) – vaan
kenestä on tullut, kenestä on jäänyt,
kenestä on jäänyt se, joka tässä seisoo,
manalle mennyt Kalevinpoika kainalossa, jalat
oman hulluuden takia
pois hakattuina, lentokoneet pään päällä
pörisemässä, seisoo
ja yrittää suomalaisugrilaisittain mediteerata,
metsä harva, meri kiinni, raja kiinni, seisoo
ja heittää välillä katsojille vieraskielistä herjaa, seisoo
katajiensa ja gotiikkansa keskellä,
joita ei ole missään muualla maailmassa,
katajien jotka kasvavat tasan kurkkuun asti,
ja goottilaisten tornien, jotka eivät kuulu hänelle
sen enempää kuin minareetitkaan.

4.
Mitä yleensä tarkoittaa "pakeneminen”?
Taivaan tähden! Totisesti, miksikäs ei,
      jos ei noin vain voi mennä
           ja jos sinua ei täällä kukaan kaipaa?
Pelkoja vieraantuminen, pelkoja vieraantuminen,
      nälkiintymisen pelko, vieraantuminen toimeentulemisesta,
            kävi miten kävi,
            joutui mihin joutui.

5.
Ja rakastaa ja kirjoittaa runoja
voi loppujen lopuksi kaikkialla, ja loppujen lopuksi
sillä ei elä missään.

Suomentanut Pirkko Huurto