Brandon Lussier
english
***[Zhuangzi kutsub oma surivoodile liblikad]
Zhuangzi kutsub oma surivoodile liblikad.
Need tulevad tõesti. Kuigi on päine päev,
tulevad ometi ka öölased, vaksikud,
isegi kumedalt põrisevad surud
tiirutavad õpetaja ümber. See räägib:
„Täna nägin ma unes,
et ma olin liblikate õpetaja. Õpetasin kõiki,
suuri ja väikesi, heledaid ja tumedaid,
kirjusid ja karvaseidki. Minu õpetus
mõjus. Nad kõik ärkasid üles. Liblikad
ärkasid ja nägid, et on liblikad . . .”
Aga juba ongi öö kätte jõudnud.
Oi seda pekslemist lambi ümber.
Heledaid tiibu piimas. Säravat tiivatolmu
kulunud laual, inimeste hääli, silmi,
esivanemate lõkke praksumist.
From: Neli korda neli
Eesti Keele Sihtasutus, 2009
ISBN: 9789985792568
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014
***[Zhuangzi invites butterflies into his deathbed]
Zhuangzi invites butterflies into his deathbed.
And they come. Though it is broad daylight,
moths and loopers come too,
swarms of them buzz gloomily,
whirl around the teacher. He speaks:
“Today I dreamed
I was the master of butterflies. I taught them all,
large and small, light and dark,
furry and spotted. My lessons
had influence. They all awakened. The butterflies
woke and saw that they were butterflies . . .”
But night has already fallen.
Oh this beating around the lamp.
Light wings in milk. The shining powder of wings
on the worn table, people’s voices, eyes,
the crackling of ancestors’ bonfires.