TULE MU KOOPASSE, MATEERIA!

Lipp remonditava mõisamaja küljes
lehvib nagu kalts.
Riigilipp. Narmastunult
ei hooli ta ise, ei ole süüdi, mis riigi.
Veest ja õhust räsitud kangas,
põdurad niidid. Ta ei taha, et need
väsinud molekulid kedagi esindaksid.
Ma seisan ta alla asfaldile
ja ütlen: "Tule mu koopasse!
Tule ära mu koopasse, mateeria!"
Nike tossud rõõmsa peretütre jalas: orjade tööst
on sündinud roosa põlatud polüuretaan.
Paber kartlike akadeemikute ja ametnike kappides:
nende elu kaunis, kahvatu vaikne ohver.
Jalakäija tapnud maasturi soojalt läikiv metall.
Nõrga parlamentääri foto akvarelne trükivärv.
Lipp lehvib. Tule, kangas, värv ja kude!
Tule, tähe graafiline kuju
ja hääliku akustika!
Tule, kallistame ja magame!
Tule peitu mu koopasse, mateeria!

© Maarja Kangro
From: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

TULE LUOLAANI, MATERIA!

Lippu remontoitavan kartanon tangossa
liehuu kuin ryysy.
Valtiolippu. Rähjäisenä
se ei itse välitä, ei ole syypää siihen, minkä valtion.
Veden ja ilman pieksämä kangas,
hauraat langat. Se ei halua, että sen
väsyneet molekyylit edustaisivat ketään.
Pysähdyn sen alle asfaltille
ja sanon: ”Tule luolaani!
Tule luolaani sieltä, materia!”
Niken lenkkarit iloisen tyttölapsen jalassa: orjien työstä
on syntynyt vaaleanpunaista halveksuttua polyuretaania.
Paperi pelokkaiden akateemikkojen ja virkamiesten kaapeissa:
heidän elämänsä kaunis, kalpea, hiljainen uhri.
Jalankulkijan tappaneen maasturin kuumana kiiltävä metalli.
Vaisun kansanedustajan valokuvan vesiväriltä näyttävä painojälki.
Lippu liehuu. Tule, kangas, väri ja kude!
Tule, kirjaimen graafinen muoto
ja äänteen akustiikka!
Tule, halataan ja nukutaan!
Tule luolaani piiloon, materia!

Translated by Petteri Aarnos