Tiiva vari

Ütle: „Haljas kuusk, sa tume talveingel.“
Ütle pilketa. Pateetiliselt. Õrnalt.
Sõnadest jääb õhku valgeid nõiaringe.
Oma häält ja ilmet ära jälgi kõrvalt.

Roostevabad tähed, vaga Jõuluvalgus
ära neavad maa, mis neetud juba niigi.
Ots on ära nähtud, näha jääb veel Algus.
Ühest paigast teise tuulehoog viib riigid.

Kuni õhku lendab surma võlumägi,
kanna sajandit kui musta kihlasõrmust.
Kõik on võimalik. Ka see, et ilmub põrmust
ette teatamata taeva sõjavägi.

© Viivi Luik
Aus: On aastasaja lõpp. Das Jahrhundert ist zu Ende
Tallinn: Eesti Raamat, 1993
ISBN: 5450002092
Audioproduktion: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Schaduwen van vleugels

Zeg: `Groene spar, jij donkere winterengel.´
Zeg het zonder spot. Teder. Aangedaan.
De woorden lossen op tot witte heksenkringen,
laat je gezicht en stem hun gang maar gaan.

Roestvrije sterren, heilig kerstlicht
vervloeken het allang vervloekte land.
Het einde zagen we, het begin is nog uit zicht.
Soms worden staten door de wind verplant.

Draag deze eeuw als zwarte verlovingsring,
totdat de toverberg des doods vergaat.
Alles is mogelijk. Zelfs dat plotseling
uit de as een hemels engelenheer ontstaat.

Vertaling: Cornelius Hasselblatt & Marianne Vogel