Emajõe ääres

Väike Sisyphos korjab
maast kive ja mängib nendega.
Tänavad, majad, autod.
Väike õrn valgus tema juustes,
tuulehoog. Väiksemad kivid
saab panna suuremate otsa,
nii tuleb torn. Siis lükkab
ta kõik ümber ja naerab.
Teised poisid ei taha temaga
mängida. Mõni tüdruk küll.
See, kellel on pikad juuksed.
Sisyphos leiab ühe eriti ilusa
kivi, see on õrnalt roosakas,
heledate triipudega. Selle jätab
ta alles, pistab tasku, ei näita
kellelegi. Koos kasvavadki
nad suureks.

© Carolina Pihelgas
Aus: Pimeduse pisiasjad
Tartu: Kaksikhammas, 2017
Audioproduktion: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Emajõgi

 

يلتقط سيزيف الصغير
حجارةً من الأرض ويلعب بها.
شوارع، منازل، سيارات.
ضوء معتدل ورقيق في شَعره، 
هبّات نسيم. الأحجار الأصغر
يمكن وضعها فوق الأحجار الكبيرة،
هكذا يتكوّن برج. ثم يلقي كل شيء
على الأرض ويضحك.
الأطفال الآخرون لا يريدون
اللعب معه. بعض الفتيات نعم.
ذات الشعر الطويل.
يجد سيزيف حجراً
جميلا بشكل خاص، لونه وردي ناعم
مع خطوط واضحة. يترك هذا الحجر جانباً،
يضعه في جيبه، لا يريه لأحد. كلاهما سينموان
ويكبران معاً.

Übersetzer Ibrahim El Yaichi