Vikatitera

Mina ei tea, kellelt ma pärisin
silmad – pudikeelsetelt taevatähtedelt
või vikatiteralt. Olen lihtne
nagu tuules murdunud viljakõrs,
tühi nagu teokarp, mis mäletab endist elu.
Ihu vastas ämblikuvõrgu koorem, see
tihe hele lõng, päevade lai lävepakk.
Minu vaikus on õhtuse kodutänava
vaikus – nagu tol tuhmil tänavalambilgi,
mida laps nimetab jonnakalt kuuks.

© Carolina Pihelgas
Aus: Pimeduse pisiasjad
Tartu: Kaksikhammas, 2017
Audioproduktion: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

شفرة المنجل الكبير

أنا لا أعرف من أين ورثت العينين – من النجوم أم من شفرة المنجل الكبير. أنا بسيطة مثل ساق نبتة مبلّل في الريح، فارغة مثل صدفة تتذكّر حياتها السابقة.
حمولة خيوط عنكبوت ضد الجسم، هذا الخيط السميك الخفيف، العتبة الواسعة للأيام.
صمتي هو صمت شارع بيتي في الليل - تماماً مثل المصباح الضبابي الذي يسميه الطفل بعناد: القمر.

Übersetzung: Ibrahim El Yaichi