Mihkel Loodus
estnisch
Kelionė
nupirkti pieno visoms elgetoms moterims
priešus mintimis apkabinti, iš tolo linkėti ramybės
(nes nėra draugų nei priešų – tik mokytojai)
norus it seiles varvančias ištirpdyti smilkalų dūmuos
melstis nieko nebeprašant sau, net sveikatos tėvui nei motinai
nei tam šventyklos kupreliui, neprašant laimės nė trupinio
dieną praėjusią paukščiams sulesint, užmiršt ir būsimą
atrakinti visus kambarius, širdies kertes atlapoti
priglausti kiekvieną neprašytą, nelaukiamą, svetimą
nuotaka tapti visų vyrų, visų alkanų, nelaimingų
Mirtį pamilti, ir mirus pačiam artimiausiam – nė ašaros
atminti – viskas tėra pirma ir paskutinė akimirka
kaip atmena vaikas, mokytis neužaugti,
nelaukti, atrišti visus siūlus –
kad nebegimtum žmogum, vėl
gimtum vėju, lašu,
jūra
Aus: Cinamonu kvepiantys namai
Vilnius: Kronta, 2007
ISBN: 978-9955-734-22-2
Audioproduktion: Books from Lithuania, 2007
Teekond
osta piima kõigile Nepali naistele
mõttes emmata vaenlast, eemalt soovida rahu
(sest pole ei sõpru ei vaenlasi – ainult õpetajad)
soovid kui tilkuv sülg kaotada viirukisuitsu
palvetada palumata midagi endale emale isale tervistki mitte
ei pühamu küürakale raasukest õnnegi
kogu mööduva päeva lindusid sööta unustada järgmine päev,
avada kõikide tubade uksed, lüüa valla südame sopid –
võtta vastu kõik tundmatud, võnnuvõõrad
hakata mõrsjaks kõigile meestele, õnnetuile, näljastele
armuda Surma, ja kui surebki kõikidest kallim – ühtki pisarat
meeles pidada, kõik on vaid esimene ja viimane hetk –
nii nagu mäletab laps, õppida mitte kasvama,
mitte oot lahti päästa kõik lõngad
et inimeseks enam ei sünniks, taas
sünniksid tuuleks, piisaks,
mereks