Luca Bonetti 
Übersetzer:in

auf Lyrikline: 4 Gedichte übersetzt

aus: estnisch nach: italienisch

Original

Übersetzung

PIKK JA SEKSIKAS LÕPP

estnisch | Maarja Kangro

Väike lennuk tõuseb
optimaalse kõrguseni,
stjuuardess toob kohvi.
Kostab kerge raksatus
ja siis me justkui vajume,
meie -- meil on hea olla,
vajume tormipilvedesse.
Nina võtab suuna maale,
sööstame plahvatusele vastu,
joome kohvi ja vaimustume.
Selline sööst võiks kesta lõputult:
mugavalt, hallil raginal.
Armastust meil juba jagub, ja kaastunnet,
pilte oleme näinud korduvat,
keelte muutumist visandame,
nii et jah, miks mitte plahvatada.
Seksikas, pikk ja kiire surm
on võimas nagu muusika.
"Kas te teate John Adamsi lugu
A Short Ride in a Fast Machine?
Selle peaks ümber nimetama lõputuks."
Naeratame üksteisele,
ulatame tasse ega pea enam mõtlema,
kuidas me hukusööstu ajal
keegi kannatab, mädaneb või jääb jumalata.
Maa vajub veel eest ära:
kestaks see ainult, kestaks.
Kiirus on iseenese ja meie apoloogia,
kiirendus säilitab vaimustuse.
Kestaks see ainult lõputult
plahvatus
lõputult
plahvatus
lõputult

© Maarja Kangro
aus: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

FINE LUNGA E SEXY

italienisch

Il piccolo aereo raggiunge
la quota di crociera,
l'hostess porta il caffè.
Risuona un debole schiocco,
e poi è come sprofondassimo,
ci sentiamo bene,
caliamo nelle nuvole della tempesta.
Il muso fa rotta verso terra,
voliamo incontro alla catastrofe,
beviamo il caffè e ci entusiasmiamo.
Questa picchiata potrebbe durare all'infinito:
comodamente, in questo grigio scricchiolio.
Di amore ne abbiamo a sufficienza, e anche di pietà,
abbiamo visto le immagini ripetersi,
designamo i cambiamenti del linguaggio:
dunque, perché non schiantarsi?
Una morte sexy, lunga e rapida
è potente come la musica.
"Conoscete il pezzo di John Adams,
A Short Ride in a Fast Machine?
Bisognerebbe intitolarlo "L'infinito"."
Ci sorridiamo,
passiamo le tazze e non dobbiamo più pensare
che durante la nostra caduta fatale
qualcuno soffre, marcisce o perde dio.
La terra sprofonda ancor di più:
Se solo durasse ancora, ancora!
La velocità è l'apologia di se stessa e nostra,
l'accellerazione mantiene l'entusiasmo.
Se solo durasse all'infinito!
L'esplosione
fino all'infinito
l'esplosione
fino all'infinito

Traduzione dell’autore con l’aiuto di Luca Bonetti e Daniele Monticelli

PÖÖRDUMATUSELIBLIKAS

estnisch | Maarja Kangro

'jälle' on suur sõna.
aegamisi ja kiiresti
jälle

jälle rõõmustavad raadios
mehed, et nad on õigel teel
ja räägivad tsüklilisest ajast

õige tee ringleb, minagi tunnen
rannas ära noored nahad ja
"et si tu n'existais pas," laulab valjuhääldi

mehed raadios räägivad kõige seotusest
kõigega, üks ütleb kõlavalt: liblikaefekt
ma tõstan tiivad

hea une annab tsükliline aeg
sest sellest unest usutakse end virguvat
ja jälle

ma rapsan tiivaga
head mehed raadios hakkavad köhima
ma lehvitan laiemalt ja tõuseb tuul

mehed köhivad kõõksudes, eeter mässab
laevad ja suplejad upuvad, viimane uni
tuleb tormine ja hall

mõelgem sõnast, mida polnud varem olnud
ta oli nüüd
ja nüüd teda enam pole

© Maarja Kangro
aus: Heureka
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

LA FARFALLA DELL'IRREVERSIBILITÀ

italienisch

"ancora" è una grande parola
lentamente e velocemente
ancora

ancora una volta gli uomini alla radio
si complimentano di essere sulla strada giusta
e discutono della ciclicità del tempo

la strada giusta gira intorno, anch'io
riconosco le pelli giovani sulla spiaggia
e l'altoparlante canta "et si tu n'existais pas"

gli uomini alla radio parlano di come tutto è
legato con tutto, uno dice con voce sonora: "l'effetto farfalla"
io dispiego le ali

il tempo ciclico favorisce il buon sonno
un sonno da cui crediamo di risvegliarci
e ancora

sbatto le ali
i brav’uomini alla radio iniziano a tossire
le sbatto più forte e si alza il vento

gli uomini tossiscono ansimando, l'etere si ribella
le navi e i bagnanti annegano, l'ultimo sogno
sarà grigio e tempestoso

pensiamo alla parola che non c'era prima
c'è stata ora
e adesso non c'è più

Traduzione dell’autore e di Luca Bonetti

DOONOR

estnisch | Maarja Kangro

Väikeses raamatupoes
supermarketi katuse all
kinki otsides
tuli tagasi loll komme kiskuda
hammastega küünte ümbert nahka.
Võtsin kätte ungari luule antoloogia
ja rebisin parema pöidla verele.
Poleks nii ohtrat sadu arvanud,
aga Sandor Weöresi pildile
jäi jäme punane jälg.
Kohkusin, panin raamatu käest
ja võtsin kiiresti teise. Mihhail Lotmani
"Pistriku talvekarje". Brodsky tekstile
jätsin tänutäheks laia läraka.
Mõned raamatud olid mul olemas,
näiteks Bourdieu ja Geertz,
ja Huizinga Akadeemias ja Sartre
vanas Loomingu Raamatukogus.
Aga kõigile neile tahtsin ma jätta mälestust.
Must, valge ja punane. Punane, valge ja must.
Nagu mõne Aasia riigi lipp.
Siis mõtlesin, miks mitte märgistada ka jutukaid,
sest verd mul jätkus ja kade ma polnud.
Hingestatud, verised näod.
Ühel hetkel näis, et müüja nohiseb.
Mulle meenus kingitus,
ja nii ma lahkusin,
oma vere eest tasu nõudmata.
Selle vähese vere valasin ma kultuuri eest.
Aga oleksin valanud ehk rohkem,
kui oleks palutud.

© Maarja Kangro
aus: Tule mu koopasse, mateeria
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

IL DONATORE

italienisch

In una piccola libreria
di un centro commerciale
cercando un regalo
è tornato il vecchio vizio
di strappare con i denti le cuticole intorno alle unghie.
Ho preso l'antologia della poesia ungherese,
mentre il sangue cominciava ad uscirmi dal pollice destro.
Non aspettavo una tal pioggia,
ma sulla foto di Sandor Weöres
ho lasciato una grossa macchia rossa.
Spaventato/a, ho rimesso a posto il libro,
ne ho preso un altro. "Il grido invernale del falco"
di Mikhail Lotman. Sul testo di Brodsky
ho lasciato una pozzanghera di gratitudine.
Avevo già a casa alcuni libri:
Bourdieu e Geertz,
Huizinga e Sartre.
Ma volevo lasciare a tutti un souvenir.
Nero, bianco e rosso. Rosso, bianco e nero.
Come una bandiera di qualche stato dell'Asia.
Poi ho pensato: perché non marcare anche i romanzi rosa?
Avevo tanto sangue e non sono avara.
Facce ispirate e sanguigne.
Ad un certo punto la commessa ha iniziato a tossire.
Mi sono ricordata/o del regalo
e sono uscita/o,
non chiedendo compenso per il sangue.
Poco sangue versato per la cultura.
Magari però ne avrei versato di più,
se me l’avessero chiesto.

Traduzione dell’autore e di Luca Bonetti

KUNSTI LÜHILUGU

estnisch | Maarja Kangro

Peggy Guggenheimi muuseumi
palavas aias Veneetsias
seisab Anish Kapoori skulptuur,
tumehall graniidist tahukas.

Halli graniidi sisse on raiutud
kaks nõgusat sõõri,
mis on lihvitud
siledaks ja süsimustaks.

Tumepruun mees heledas särgis,
võimalik, et Kapoori kaasmaalane,
küsib, kas see on peegel.
"Maagia. Meister, ma ütlen."

Mees vaatab end nõgusast sõõrist:
kaugelt paistab nägu laiem,
totakas, ja lähedalt pisem.
Ta hakkab naerma ja torgib veel.

"Näe! Näe." Ta vangutab pead,
naerab ja koogutab
suurte sõõride ees.
Lõpuks tõsineb ja pöördub.

"See ajab südame pahaks.
Pea hakkab ringi käima.
See ajab oksele, boahhh!"
Ja siis ta läheb.

© Maarja Kangro
aus: Heureka
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008
Audio production: Literaturwerkstatt Berlin 2012

LA BREVE STORIA DELL’ARTE

italienisch

Nel caldo giardino
del museo di Peggy Guggenheim
aspetta la scultura di Anish Kapoor,
un blocco di granito grigio scuro.

Nel granito ci sono
due cerchi concavi,
limati, lisci
e neri come carbone.

Un uomo abbronzato in camicia chiara,
forse un compatriota di Kapoor,
chiede se è uno specchio.
“Una magia. Un maestro, vi dico!”

L’uomo si guarda dal cerchio concavo:
da lontano la faccia appare più larga,
scema, e da vicino piccolina.
Ride, e ficca un dito nel cerchio ancora.

“Guarda! Guarda.” Scuote la testa,
ride e si inchina
davanti ai cerchi grossi.
Alla fine diventa serio e si gira.

“Mi fa venire la nausea.
Mi fa girare la testa.
Mi viene da vomitare, bbhooahh!”
E se ne va.

Traduzione dell'autore e di Luca Bonetti