Kirsi Kunnas 
Übersetzer:in

auf Lyrikline: 1 Gedichte übersetzt

aus: estnisch nach: finnisch

Original

Übersetzung

***[Olla maastik, olla maastik suurejooneline]

estnisch | Paul-Eerik Rummo

OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE
voortel kuuseladvus kobrutamas käbid;
maastik lumivalge, tuulejäljesooneline,
olla maastik, üllas maastik, mida läbib
jõgi, samas jää pääl lastesummi kandes,
karussellitavaid ülemeelikuina,
samas tammihangest roheliselt langedes
lausveeseelikutena, veelinikuina;
olla maastik, millel vana villaveski
pisitasa pöörab võlli, ise tasa
vappub… igavesest ajast igavesti;
maastik nälgind varestele kisendada;
maastik hundiöine, maastik päikse-eelne,
maastik keerutada karussellivõlli,
kanda tähetorni, kanda klaasjat võlvi,
olla maastik, olla maastik suuremeelne

pisilinna muuseumiseinal lamades
kiirgav maastik, ümber tuhmund raamirandid;
mündid-kondid pleegivad vitriinilavades,
haigutavad lontis ekskursandid;
olla olles, teades, et ei leita
eales sõna sulle nimeks; teades,
et ei saagi seda leida eales;
olla maastik, lumevalgust heita;
olla maastik, hoida tuisujärgset rahu,
kuni keegi, kellele ei mahu
rindu tema süda, tuiskab üle toa,
äigab lõuendisse noa.

© Paul-Eerik Rummo
aus: Lumevalgus ... lumepimedus
Tallinn: Eesti Raamat, 1966
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[Olla maisema, maisema suurimuotoinen]

finnisch

OLLA MAISEMA, MAISEMA SUURIMUOTOINEN
vuorilla kuusenlatvoin käpyjä kuohuten;
lumivalkena olla tuulenlaineruotoinen,
maisemana ylväs maisema, jota halkoen
joki jäällään kantaa lasten leikkipiirit,
karusellit riehakkaat, ja toisaalla pudoten
patohangen yli vihreänä kutoen
sulavesilameet, vesiviriviirit;
olla maisema jossa kehruumylly rattaineen
vitkaisana akseliaan kääntää kitkaisana
itse vapisten...iankaiken iankaikkiseen;
maisema jossa varisparvi huutaa nälkäänsä,
maisema sudenyössä, aamuenteen maisemana,
karusellin pyörän myötä kieppuvana,
kantaa tähtitornit, lasikattoholvit kantaa,
maisemana olla maisema ja itseänsä antaa,

museon seinällä pikkukaupungissa
hohtavana tummuneissa kehyksissä;
kolikot-luut haalistuen vitriinissä,
retkikunnat haukotellen uuvuksissa;
olla olemistaan, tietää ettei nimetä
voida koskaan nimeäsi, ettei sanaa
nimeksesi voida koskaan löytää;
olla lumenvalo, joka ei voi pimetä,
tuiskunjälki maassa jota rauha lanaa,
kunnes joku, jonka sydän rintaan
ei enää mahdu, läpi huoneen töytää,
iskee veitsen kankaan pintaan.

Suomennos Kirsi Kunnas