Gili Haimovich  (גילי חיימוביץ)
Translator

on Lyrikline: 6 poems translated

from: الأستونية to: العبرية

Original

Translation

KOHALOLU

الأستونية | Mathura

Ma polnud seda planeerinud.
Orus kohtuvad teed,
keerdudes läbi lihtsa linna, lumiste tippude vahel.
Talv läheneb põhja suunast.

Tänane päikesevalgus näitab end hajusa uduna,
see muutub nii eredaks, et katab kõik,
kustutab mäed piirjoonteks, mis eristuvad
alles pisut pikema vaatamise järel ning
mis võiksid ka siis olla sama hästi hoopiski madalad pilved;
see sulatab Lago Maggiore ja vastaskaldad ja
taeva üheks taustaks, laiaks siidikangaks.
Ma lähen ujuma, kuigi noor itaallanna
lapsega naeratab ja naerab, ohoo.

Punane laev seisab sadamas, kajakad
redutavad paadisilla pidemeil ja silt ütleb võõras
keeles: “Loata kalastamine keelatud.” Pardid ja
vesipapid uitavad kalda kandis, mäed terendavad
justkui unarusse suikuv ulm.

Ma polnud seda planeerinud –
seda reisi, seda elu. Seda päeva, mil saan
taas olla koos sinuga, keda
kohtasin nii vara, ühel sarnasel pealelõunal
põhjamaisel vanalinna tänaval. Ma ei teinud seda,

sest kõik on mööduv – see päev, see valgus,
see aastaaeg – ning keegi ei jõua kunagi kokku lugeda
kõiki tunde, keegi ei suuda kokku liita
ja lahutada kõik valusid ja rõõme, et leida neist mingit
tahutud tõde. Ja keegi ei vajagi seda.

Õhtul süttivad mäejärsakuil kirikud
nagu valged jõuluküünlad; külad ja linnad
on lampide võrgustik.

Mitmed elud ootavad aeglast päeva.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

הֱיוֹת

العبرية

אֶת זֶה לֹא תִּכְנַנְתִּי. דְּרָכִים

נִפְגָּשׁוֹת בְּעֵמֶק וְרוּחַ עוֹבֵר

בַּעֲיָרָה בֵּין הָרִים מְכֻסֵּי שֶׁלֶג.

חֹרֶף מִתְקָרֵב מֵהַצָּפוֹן.

אוֹר שֶׁמֶשׁ צָץ מֵהָעֲרָפֶל הַפָּזוּר,

שֶׁהוֹפֵךְ בּוֹהֵק, מְכַסֶּה הַכּלֹ,

הוֹפֵךְ עֲנָנִים לְקַוֵּי מִתְאָר הֲרָרִיִּים

הַמִּתְאָרְכִים עַד לְאָן שֶׁהָעַיִן רוֹאָה.

אֲגַם מָאג'וֹרֶה, הַסֶּכֶר,

הַשָּׁמַיִם, הַכּלֹ מִתְמוֹסֵס לְרֶקַע,

לִרְצוּעַת בַּד רְחָבָה וּמִשְׁיִית. אֲנִי צוֹלֵל פְּנִימָה

לַמְרוֹת שֶׁאִמָּא צְעִירָה

מְחַיֶּכֶת לְעֶבְרִי . הוֹ!

סִירָה אֲדֻמָּה מַמְתִּינָה בָּרְצִיף

שְׁחָפִים מִתְנַמְנְמִים עַל מַעֲקֵי הַמֵּזַח

וְשֶׁלֶט אוֹמֵר בְּשָׂפָה בִּלְתִּי הַרְמוֹנִית

״אָסוּר לָדוּג שֶׁלֹּא כַּחקֹ״.

בַּרְוָזִים וְטַבְלָנִים מְשַׁיְּטִים סָבִיב,

רְכָסִים מְגִיחִים כְּמוֹ חֲלוֹמוֹת

שֶׁתֵּכֶף יְנֻמְנְמוּ אֶל הַשִּׁכְחָה.

– אֶת זֶה לֹא תִּכְנַנְתִּי  

הַמַּסָּע הַזֶּה, הַחַיִּים הָאֵלּוּ, הַיּוֹם בּוֹ

אֶהֱיֶה אִתָּךְ שׁוּב,

אַתְּ, שֶׁפָּגַשְׁתִּי בְּשָׁלָב מֻקְדָּם כָּל כָּךְ בַּהִתְהַוּוּת שֶׁלִּי,

אֵי שָׁם בִּרְחוֹבוֹת אַחַר הַצָּהֳרַיִם

בָּעֲיָרָה הַנּוֹרְדִּית שֶׁלִּי.

הַכּלֹ חוֹלֵף – הַיּוֹם הַזֶּה, הָאוֹר הַזֶּה,

הָעוֹנָה הַזּוֹ – וְאַף אֶחָד אַף פַּעַם לֹא יְחַשֵּׁב

אֶת הַשָּׁעוֹת הַחוֹלְפוֹת, הַתַּעֲנוּגוֹת וְהַכְּאֵבִים שֶׁלָּהֶן,

כְּדֵי לִמְצאֹ אֵיזוֹ אֱמֶת שֶׁחֲקוּקָה בָּהֶן.

אִישׁ אֲפִלּוּ לֹא זָקוּק לָזֶה.

עִם רֶדֶת חֲשֵׁכָה, נִדְלָקוֹת כְּנֵסִיּוֹת

עַל צַלְעוֹת הַגְּבָעוֹת

כְּמוֹ נֵרוֹת לְבָנִים שֶׁל חַג מוֹלָד,

הָעֲירָוֹת וְהְַכְּפְרִָים

רֶשֶׁת שֶׁל נוּרוֹת.

אֵינְסְפוֹר חַיִּים מַמְשִׁיכִים וּמַמְתִּינִים

לְיוֹם אִטִּי.

Translated by Gili Haimovich. From: Vehakav Hopech Letzel (And the Line Turns into Shadow) Tel Aviv: Iton 77 Publishing House, 2018

SIENA

الأستونية | Mathura

See luuletus algab vihmaga kitsastel tänavatel
kõik on kunagi olnud vaid kellegi kujutelm
sajab seal kus kord oli mäenõlv
päikesevalgusse ja küpresside merre uppunud

mäenõlv vihm
vihm langeb kulunud kividele kivid
kuluvad kannatlikult külaliste jalgade all
on sel mingi tähendus

võlvkäigud majaääred
kellade kolksumine kiituste kaja vihmapiisad
langevad ja mu juuksed saavad
märjaks vihmapiisad

langevad Piazza del Campol
ainus sõna selle kohta on siredus
või äri

on’s eales taevasse
pääsenud keegi kes pole valmis
sealt uuesti laskuma alla

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

סיינה

العبرية

הַשִּׁיר הַזֶּה מַתְחִיל בַּגֶּשֶׁם הַיּוֹרֵד בָּרְחוֹבוֹת הַצָּרִים

תְּחִלָּה הַכּלֹ חֲלוֹם

תְּלוּלִית פַּעַם הָיְתָה פֹּה

טְבוּעָה בְּאוֹר שֶׁמֶשׁ וְיַם בְּרוֹשִׁים

 

עַכְשָׁו גֶּשֶׁם

הַשְּׁבִילִים הַחִוְּרִים וְהַסַּבְלָנִים שֶׁל הָאֶבֶן

מְמרָֹקִים לָעַד מֵרַגְלֵיהֶם שֶׁל מְבַקְּרִים

הַאִם יֵשׁ לָזֶה מַשְׁמָעוּת

 

בָּתִּים מְקֻמְּרֵי קִירוֹת

צִלְצוּל פַּעֲמוֹנִים וְהִדְהוּדֵי תְּפִלָּה

וְהַגֶּשֶׁם מַמְשִׁיךְ לָרֶדֶת

עַל כִּכַּר דֶּל קַמְפּוֹ

 

מַרְטִיב אֶת הַשֵּׂעָר

שַׁלְוָה הִיא הַמִּלָּה הַיְחִידָה שֶׁתְּתָאֵר זאֹת

אוֹ עַסְקָנוּת

 

הֲלֹא גַּן עֵדֶן תָּמִיד הָיָה

הַמָּקוֹם לְאֵלּוּ

הַמּוּכָנִים לַחְזרֹ מִמֶּנּוּ בִּנְפִילָה

Translated by Gili Haimovich. From: Vehakav Hopech Letzel (And the Line Turns into Shadow) Tel Aviv: Iton 77 Publishing House, 2018

MAASTIKUSSE MINEK

الأستونية | Mathura

Kusagil armastuse ja oskustöö piiril
sünnib midagi,
mida võiks nimetada kunstiks.
Aga nüüd

hõõru laiali need sõnad
ja vaata, mis jääb
äsjaöeldust alles.

Leheräbu, kivitolm.
Pelgalt taustatoon.

Kõik ülejäänu on kingitus, and,
ootamatu terendus hommiku roosas hahetuses –
noored viljapuud,
veel viljatud, aga siiski täis lootust

nagu maastik, mis ootab
mõtestust,

nagu silm, millel on oma
eiramatu janu.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

להיכנס לנוף

العبرية

זֶה אֵיפְשֶׁהוּ בֵּין

אַהֲבָה לִמְיֻמָּנוּת

שֶׁהַדָּבָר שֶׁאֲנַחְנוּ מְכַנִּים אָמָּנוּת

נוֹלָד.

 

אֲבָל עַכְשָׁו שַׁפְשֵׁף אֶת הַמִּלִּים הַלָּלוּ עַד לִכְדֵי טִשְׁטוּשׁ

וּרְאֵה מָה עוֹד מַחֲזִיק

אֶת שֶׁנֶּאֱמַר.

 

עָלִים מִתְפּוֹרְרִים, חָצָץ.

דָּבָר מִלְּבַד נִימָה,

 

כָּל הַשְּׁאָר הוּא הַעֲנָקָה, מַתָּנָה,

חָזוֹן שֶׁמֵּעוֹלָם לְךָ עוֹד לֹא נִגְלָה

בֻּסְתָּן צָעִיר

מִתְגַּלֶּה בִּוְרֻדָּיו בַּזְּרִיחָה

עָקָר וְעִם זאֹת כָּל כָּךְ מָלֵא תִּקְוָה,

 

נוֹף

מַמתְִּין למְַשְׁמָעוּתוֹ,

 

הָעַיִן בְּשֶׁלָּהּ

עִם צָמָא בִּלְתִּי נִתָּן לְהַכְחָשָׁה.

Translated by Gili Haimovich. From: Vehakav Hopech Letzel (And the Line Turns into Shadow) Tel Aviv: Iton 77 Publishing House, 2018

KIVIDENA

الأستونية | Mathura

Kõik, mis on olnud,
on kunagi olnud
ega tule enam uuesti,
või kui, siis mitte samamoodi.
Pärast tuhandet aastat settimist
uhub meri meid välja
helesinisele rannale,
me ei tea oma raskust
ega ümarust,
oleme tuimad nagu
raidkuju kõiki suunav käsi.
Meil on vaja raamatut,
mis meile ütleks,
et oleme saladused.
Aga lehed liimuvad kokku
nagu aastaringid puus.
Tahame seaduste kogu,
mis kõneleks ammu unustatud ilust,
surma jõledast palgest,
aja kihutavast vankrirattast.
Aga ilu jääb ikka
kirjutamata raamatuks
nagu elugi.
Päevad, päevad,
valged õied, udu merel.
Leheküljed pudenevad,
täis midagi,
eimiskit.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

כמו אבנים

العبرية

כָּל שֶׁהָיָה

הוּא שֶׁיִּהְיֶה

וְלֹא יַחֲזרֹ עוֹד,

וְאִם כֵּן, אָז לֹא

בְּאוֹתוֹ הָאֹפֶן.

אַחֲרֵי אֶלֶף שְׁנוֹת הִתְיַשְּׁבוּת

הַיָּם שׁוֹטֵף אוֹתָנוּ הַחוּצָה

אֶל חוֹף תָּכֹל,

עִוְּרוֹת לְמִשְׁקָלֵנוּ

וּלהְתְִעַגּלְוּתֵנוּ

אֲנַחְנוּ חַסְרוֹת תְּחוּשָׁה

כְּמוֹ יָדוֹ שֶׁל מַצְבִּיא בְּפֶסֶל.

אֲנַחְנוּ זְקוּקוֹת לְסֵפֶר

שֶׁיְּסַפֵּר לָנוּ שֶׁאֲנַחְנוּ כְּמוּסוֹת,

אוּלָם הַדַּפִּים דְּבוּקִים זֶה לָזֶה

כְּמוֹ טַבָּעוֹת בְּגֶזַע עֵץ,

רוֹאוֹת אוֹתָם

לֹא אֶת תָּכְנָם;

אֲנַחְנוּ זְקוּקוֹת לְמַעֲרַךְ חֻקִּים

אוֹדוֹת הַיּפִֹי הַנִּשְׁכָּח,

פָּנָיו הַדּוֹחִים שֶׁל הַמָּוֶת,

גַּלְגַּל הַזְּמַן הַמַּטְרִים,

אֲבָל הַיּפִֹי

נוֹתָר סֵפֶר חָתוּם,

כְּמוֹ הַחַיִּים,

יָמִים, יָמִים,

לֹבֶן פְּרִיחוֹת,

עֲרָפֶל עַל פְּנֵי יָם,

דַּפִּים נוֹשְׁרִים,

מְלְאִֵים

אוֹ רֵיקִים

Translated by Gili Haimovich. From: Vehakav Hopech Letzel (And the Line Turns into Shadow) Tel Aviv: Iton 77 Publishing House, 2018

Ignatjevo metsa ainetel

الأستونية | Mathura

I

Ühe päeva tahaksin elada koos Sinuga
selles majas, kus pole midagi
peale tumedate seinte ja surnud liblikate,
ja tammed ja õunapuud kasvavad ümber
maja, rästikud teevad samblasse pesi,
ja keegi koputab su meelekohtadele,
öeldes: “Iga argine ime olgu lihtne.”
Pole tumm see maja, ei,
ta üksnes ei kõneta igaüht,
sest see, mida ta ütleb, ei ütle
mõnele midagi. Tuul veab end
lohinal üle hallide niitude, uni
puudutab su silmi, langed
ikka ja jälle maapinnale,
tundmata ohtu.
Tunned, kuidas uni on virgunud
tegelikkuseks ja vahib maja
akendest sisse. Vaatad talle sõnatult vastu ja
võtad kogu ilmapimeduse omaks.
Tead, et see maja päästab su siiski.


II

Kas mäletad talve? Alles kesksuvel naasen metsa, selle maja
juurde, kus suur ja hele eimidagi täidab aia oma heasoovliku
külluse ja metsikusega – hein tõuseb rinnuni, aga lupiinid ta
keskel on õides ja ebajasmiin joovastav. Ja ometi, detsembrilume
jälgi nad päriselt kustutada ei suuda. Vana õunapuu on
murdunud pooleks ja on ikkagi elus, ta mõlemad harud on
lehtes ja kannavad väikesi ubinaidki. “Kas pole see mulle
tuttav!” ütlen ma siis. Vahel inimesedki murduvad oma
talvedes pooleks, vaevu hoiavad oma harusid ühes ja siiski
kesksuve tulles kannavad vilja kõigi meeleheaks, kes neid vilju
maitsevad ja neist õndsalt söönuks saavad, justkui oleks kõik
ikka samamoodi kui enne.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

היער של איגנטיבוֹ

العبرية

I

אָז תְּנוּ לָנוּ לָלֶכֶת וְלִחְיוֹת יוֹם

בְּבַיִת שֶׁלֹּא מַחְזִיק דָּבָר

מִלְּבַד קִירוֹת כֵּהִים וּפַרְפָּרִים מֵתִים

בֵּין עֲצֵי אַלּוֹן וְתַפּוּחִים

וְעִם צְפָעִים שֶׁמְּקַנְּנִים בָּאֲזוֹבִים

וּמִישֶׁהוּ שֶׁנּוֹקֵשׁ עַל הַמִּקְדָּשִׁים

תְּנוּ לְכָל נֵס לִהְיוֹת פָּשׁוּט

פָּשׁוּט שֶׁאֵינוֹ טִפְּשִׁי

אֲבָל הַבַּיִת הַזֶּה לֹא

אַף שֶׁלֹּא כֻּלָּם מְפַעְנְחִים

מָה הוּא אוֹמֵר

תִּרְאוּ אֶת הָרוּחַ מִתְקָרֵב וּמַחְלִיק

לְאֹרֶךְ הַנִּירִים הָאֲפֹרִים

כְּשֶׁהַשֵּׁנָה נוֹפֶלֶת

בְּרַכּוּת עַל שְׁמוּרוֹתֶיךָ

וְאַתָּה מַמְשִׁיךְ לִפֹּל

עַל הַקַּרְקַע וְעִם זאֹת

לֹא חָשׁ כָּל סַכָּנָה

אַתָּה יוֹדֵעַ

שֶׁהַשֵּׁנָה אֲמִתִּית

וְנוֹעֶצֶת מַבָּטָהּ הַיְשֵׁר פְּנִימָה

מִבַּעַד לְחַלּוֹנוֹת מְלֻכְלָכִים

חֲסַר מִלִּים

אַתָּה בּוֹהֶה בָּהּ חֲזָרָה

וּמַסְכִּין לַחֲשֵׁכָה הַכְּלַל עוֹלָמִית

אָז בְּוַדָּאוּת תֵּדַע

הַבַּיִת הַזֶּה הוּא שֶׁיַּצִּיל אוֹתְךָ

כִּכְלוֹת הַכּלֹ

 

II

זוֹכֶרֶת אֶת הַחֹרֶף? זֶה לֹא בְּטֶרֶם אֶמְצַע הַקַּיִץ

שֶׁאֲנִי חוֹזֵר אֶל תּוֹכְכֵי הַיַּעַר, אֶל הַבַּיִת

שֶׁבּוֹ כְּלוּם רָחָב וּבָהִיר אוֹפֵף אֶת הַגִּנָּה

בְּשֶׁפַע אוֹ בְּהִתְלַהֲמוּת, הַשַּׁחַת כִּמְעַט מַגִּיעָה עַד הֶחָזֶה

וּבָאֶמְצַע הַתֻּרְמוּסִים פּוֹרְחִים, הָרֵיחַ שֶׁל יַסְמִין הַבָּר מְשַׁכֵּר -  

עִם זאֹת, עִקְּבוֹת הַשֶּׁלֶג שֶׁל דֶּצֶמְבֶּר לֹא נִמְחוּ עֲדַיִן,

עֵץ תַּפּוּחִים זָקֵן שָׁבוּר לִשְׁנַיִם, עָלִים צוֹמְחִים עַל גְּזָעָיו הַמְּפֻצָּלִים,

פֵּרוֹת קְטַנִּים צָצִים. "הוֹ, אֶת זֶה אֲנִי מַכִּיר," אֲנִי אוֹמֵר אָז. הַאֵין

אֲנָשִׁים נִשְׁבָּרִים בְּחָרְפֵיהֶם כָּכָה, בְּקשִֹׁי

שׁוֹמְרִים יַחַד עַל הָעֲנָפִים, וְעִם זאֹת, כְּשֶׁמַּגִּיעַ קַיִץ,

נוֹשְׂאִים פֵּרוֹת שׁוּב לְאֵלֶּה שֶׁמַּסְכִּינִים לִטְעםֹ, לְהִתְמַלֵּא

בָּם, כְּמוֹ כְּלוּם לֹא הִשְׁתַּנָּה מֵהַשָּׁנָה הַחוֹלֶפֶת לְזוֹ הַנּוֹכְחִית.

Translated by Gili Haimovich. From: Vehakav Hopech Letzel (And the Line Turns into Shadow) Tel Aviv: Iton 77 Publishing House, 2018

DELFTIS

الأستونية | Mathura

Hõredate harjaste sahin lõuendil.
Kuula. Sel linnal on sinu nimi –
see kõlab üha enamatel huultel Rotterdami väravas
ja raeplatsi kitsaste põiktänavate nurgil. Püsiv vihmaudu
peseb tolmu kunagise sadamalinna igivanalt fassaadilt,
hallid majad helklevad peaaegu hõbedaselt
sellal kui vett valgub kanalitesse üha juurde.
Siin sa maalisid ja uskusid, siin sa armastasid,
vihkasid. Uskusid. Varem või hiljem leiab kõik
oma vastandpildi – vesi taevas, taevas maas –
ja minevik on ainult oleviku lukuaugu läbi
nähtud camera obscura. Hillitsetud
harjased. Värskeltsegatud värv. Teadmine, et
varem või hiljem saab igast suurest andest
kellegi sissetulek. Ikka sajab, just kui püüaks
aeglane vihm maha uhta kihti kihi järel,
näha nende sisse, jõuda tagasi algusse – sinna,
kus polnud veel esimest pintslitõmmet ega mõtetki
sellest. Inimeste sire toimekus. Vihm, mis uhub üha
rohkem vett hõbedastesse kanalitesse. Vihm.
Keegi peatub järgmisel sillal. Ikka sajab.
Nieuwe Kerk. Vihm ja valgus.

© Mathura
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

בדלפט

العبرية

מִבְרָשׁוֹת דַּקּוֹת רוֹחֲשׁוֹת עַל קַנְבָס, תַּקְשִׁיב:

הָעִיר הַזּוֹ נוֹשֵׂאת אֶת שִׁמְךָ, שׁוּב וָשׁוּב

תִּשְׁמַע אוֹתוֹ נֶהֱגֶה בְּשַׁעַר רוֹטֶרְדָּם

אוֹ בַּסִּמְטָאוֹת הָאֲחוֹרִיּוֹת הַצָּרוֹת, בַּקָּתֶדְרָלָה,

חֲזִית נוֹשָׁנָה מִתְמָרֶקֶת בְּזַרְזִיף מִמְטָר

כִּמְעַט קָבוּעַ, עַד שֶׁהַבַּיִת הָאָפֹר מַבְהִיק

כְּמוֹ כֶּסֶף. תְּעָלוֹת מִתְמַלְּאוֹת בְּמַיִם עוֹד וָעוֹד -  

זֶה הָיָה כָּאן שֶׁצִּיַּרְתָּ וְכָאן שֶׁהֶאֱמַנְתָּ,

זֶה כָּאן שֶׁאָהַבְתָּ, וְאָז שָׂנֵאתָ,

וַעֲדַיִן הֶאֱמַנְתָּ: הַכּלֹ פּוֹגֵשׁ בְּנִגּוּדוֹ,

מַיִם בַּשָּׁמַיִם וְשָׁמַיִם עַל הַמַּיִם,

עַד שֶׁהֶעָבָר אֵינוֹ אֶלָּא קָמֶרָה אוֹבְּסְקוּרָה

נִצְפָּה מִבַּעַד לָעֵינִית שֶׁל הַמּוֹדֶרְנָה.

מִכְחוֹלִים וְרִסּוּן. צְבָעִים טְרִיִּים שֶׁעֻרְבְּבוּ.

הַיְּדִיעָה הַזּוֹ שֶׁכָּל הַכִּשְׁרוֹנוֹת הַכַּבִּירִים

יַהַפְכוּ פַּעַם לְהַכְנָסָתוֹ שֶׁל מִישֶׁהוּ אַחֵר.

מַמְטִיר, בְּלִי הֶרֶף, הַגֶּשֶׁם הָאִטִּי מְחַלְחֵל פְּנִימָה,

כְּמוֹ כְּדֵי לִשְׁטףֹ אֶת כָּל הַצֶּבַע, שִׁכְבָה אַחַר שִׁכְבָה,

וְלִרְאוֹת מַה יֵשׁ מִתַּחַת, לָשׁוּב

לַהַתְחָלָה בָּהּ לֹא הָיוּ

מְשִׁיכוֹת מִכְחוֹל, אֲפִלּוּ לֹא בַּמַּחְשָׁבָה.

שַׁלְוַת עֲמָלָם הַיּוֹמְיוֹמִי שֶׁל הָאֲנָשִׁים; גֶּשֶׁם;

מִישֶׁהוּ עוֹצֵר, דְּמוּת עַל הַגֶּשֶׁר.

גֶּשֶׁם עוֹד יוֹרֵד. כְּנֵסִיַּת אַאוֹדֶה קֵרְק.

גֶּשֶׁם וְאוֹר גַּם יַחַד. 

Translated by Gili Haimovich. From Vehakav Hopech Letzel (And the Line Turns into Shadow) Tel Aviv: Iton 77 Publishing House, 2018