Hannu Oittinen 
Translator

on Lyrikline: 17 poems translated

from: الأستونية, اللاتفية to: الفنلندية

Original

Translation

***[Riputasin riided varna]

الأستونية | Eeva Park

Riputasin riided varna,
lükkasin kingad jalast,
astusin kolm korda järjest kaalule,
ja selgus,
et süda ongi üha raskem ja raskem ja raskem ja

© Eeva Park
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Paino-ongelmia

الفنلندية

Ripustin vaatteet naulaan,
riisuin kengät jalasta,
astuin vaa´alle kolme kertaa peräjälkeen,
niin selvisi,
että sydämeni on käynytt yhä raskaammaksi ja
                                                                       raskaammaksi ja
                                                                                         raskaammaksi ja

Suomentanut Hannu Oittinen

Tundsin sind ära

الأستونية | Eeva Park

Tundsin sind ära
mitte välimuse järgi,
mitte selle järgi, kuidas sa rauapoes seisid
selg kumaras,
vaid valguse järgi,
mis langes sinule ja Fiskarsi saeterale
just õige nurga alt
sest kellegile teisele ei ole ta nii langenud,
sinul aga
on võime muuta valguseallikat
nii et ma näen sind
kohe ja üleni
ja kaugelt ja lähedalt
ka siis, kui sa möödud minust tere ütlemata
tean, et sa oled ikka veel minu
ja ei kellegi teise,
isegi kui ma seda väga tahaksin.

© Eeva Park
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[Tunnistin sinut]

الفنلندية

Tunnistin sinut
vaan en ulkonäöstä,
enkä sen mukaan, millä tavoin seisoit rautakaupassa
selkä köyryssä,
ei, vaan valosta,
joka lankesi päällesi ja Fiskarsin sahanterään
juuri oikeasta kulmasta,
sillä kenenkään toisen päälle se ei ole samoin langennut,
ja sinulla
on kyky muuttaa valonlähdettä
niin että minä näen sinut
heti ja kokonaan
ja kaukaa ja läheltä
myös silloin, kun kuljet ohitseni tervehtimätta
tiedän, että olet vielä minun
etkä kenenkään toisen,
et vaikka haluaisin sitä miten kovasti tahansa.

Suomentanut Hannu Oittinen

***[meie isa, kes sa ei ole taevas]

الأستونية | Eeva Park

meie isa, kes sa ei ole taevas
sinu nime me ei pühitse
sinu riik ei tulnud
sinu partei ei võitnud
ja seda ühte tõelist leivakääru ei saanud me sinult kunagi
kuigi sinu päralt oli vägi ja võim
tookord
jäid sa meile võlgu
nii nagu meiegi jäime võlgu sinule
ja kui keegi meist pääsebki ära kõigest kurjast
siis sinu nime
meie isa
me ei pühitse

© Eeva Park
from: Homsed uudised
Tallinn: Verb, 2005
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[isä meidän joka et ole taivaassa]

الفنلندية

isä meidän joka et ole taivaassa
sinun nimeäsi me emme pyhitä
sinun valtiotasi ei tullut
sinun puolueesi ei voittanut
yhtään todellista leipäpalaa emme saaneet
sinulta koskaan
vaikka sinulla oli voima ja valta
silloin
jäit sinä velkaa meille
niin kuin mekin jäimme velkaa sinulle
ja vaikka joku meistä pääsisikin
kaikesta pahasta
niin sinun nimeäsi
meidän isä
me emme pyhitä

Suomentanut Hannu Oittinen

Higgsi boson

الأستونية | Jürgen Rooste

Armastus on nagu Higgsi boson.
Paljud usuvad, et ta on olemas.
On mõned, kes väidavad, et on teda
näinud või mõõtnud.
Võib kahtlustada, et osad neist valetab.
Või näeb jumalteabmida.

Armastus on nagu Higgsi boson,
ta peaks andma me elu elementaarosakestele
massi. Massi või vähemasti mõtte.
Aga meil ei õnnestu ega õnnestu teda leida,
täpselt ja kindlalt, iseenda ja oma jumala ees
näpuga näidata: nii, näed, siin on nüüd see
Higgsi boson, siin ja sel hetkel asub
ainus, igavene ja tõeline armastus.

Sellega on natuke nagu jumalaga, sellega
on natuke nagu elu enesega – tuleb uskuda,
ja ta püsib koos, tal on siis mass ja mõte.
Kui ei usu, vajub kõik laiali ning kaob
tagasi algolekusse nagu laste laotud liivaloss.

Higgsi boson ja armastus on natuke sarnased,
jääb alati inimesi, kes neisse ei usu,
jääb alati võimalus, et neid ei leita, ei mõõdetagi,
mis ei tee neid vähem olevaks, kui meil seda olemist
väga vaja on.

© Jürgen Rooste
from: Higgsi boson
Näo Kirik, 2012
ISBN: 9789949917273
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Higgsin hiukkanen

الفنلندية

Rakkaus on kuin Higgsin hiukkanen.
Monet uskovat, että se on olemassa.
Jotkut väittävät nähneensä tai mitanneensa sen.
Sopii epäillä, että osa heistä valehtelee.
Ovat nähneet herratiesmitä.

Rakkaus on kuin Higgsin hiukkanen,
jonka pitäisi antaa elämän alkeishiukkasille
massa. Massa tai ainakin tarkoitus.
Mutta ei meidän onnistu löytää sitä,
täsmällisesti ja varmasti, osoittaa sitä sormella
itsemme ja jumalamme edessä ja sanoa: tuossa se nyt on
se Higgsin hiukkanen, siinä meillä
ainoa, ikuinen ja todellinen rakkaus.

Niin, sen hiukkasen kanssa on vähän kuin jumalan kanssa,
vähän kuin elämän itsensä kanssa – pitää uskoa lujasti,
niin se pysyy kasassa, silloin sillä on massa ja tarkoitus.

Jos ei usko, hajoaa kaikki ja katoaa
takaisin alkutilaan kuin lasten rakentama hiekkalinna
Stroomin rannassa. Kuin vanha tähti hajoaa sumuksi
avaruuden hyytävässä kylmässä.

Tietysti kaikki katoaa joka tapauksessa, taatusti.
Ei siitä mihinkään pääse, ja sen kortin nimi,
joka elämän synkästä pakasta nousee,
on Kuolema,
eikä se merkitse loppua vaan muutosta,
peruuttamatonta transformaatiota. Välttämätöntä,
muttei välttämättä helvetillistä.

Niin, Higgsin hiukkanen ja rakkaus ovat hiukan samankaltaisia,
aina on ihmisiä, jotka eivät niihin usko,
aina on mahdollisuus, että niitä ei löydetä, ei mitata,
mikä ei tee vähemmän oleviksi, jos me
tarvitsemme sitä oikein kovasti.

Suomentanut Hannu Oittinen

Poga

اللاتفية | Knuts Skujenieks

Kā ķirsis, kas galotnē sargā
Pēdējo pārpalikušo ogu, –
Tā es sargāju sadilušajā kreklā
Vienu vienīgu pogu.

Kad vairs nav ne suvenīru, ne cerību
Un kad nasta kļūst aplam grūta,
Es azotē paknibinos gar pogu,
Kura ir tevis šūta.

Par spīti gadiem un badiem,
Par spīti sniegiem un miegiem,
Tu mani piediegusi caurumainajai dzīvei
Ar mīlestības un mūžības diegiem.

Nakts dienu pieveikusi. Es raugos
Vienā vienīgā gaišā logā.
Tas nav logs. Mūžs mans uz krūtīm deg
Tevis iešūtā pogā.

© Knuts Skujenieks
from: Poga
Rīga: Neputns, 2011
ISBN: 978-9984-807-83-6
Audio production: Latvijas Literatūras centrs, 2015

Nappi

الفنلندية

Kuten latvuksessaan puu
viimeistä kirsikkaa suojaa
niin suojaa resuinen paitani
yhtä nappia ainoaa.

Kun on mennyttä muistot ja toivo
käynyt raskaaksi eilisen paasi
minä kosketan paidassani
nappia ompelemaasi.

Halki nälän ja vuosien
halki lumen ja unen kankaan
liityt risaiseen elämääni
ja rakkauden iäisyyslankaan.

Yö on voittanut päivän.
Katson kajoa ikkunassa.
Se ei ole siellä. Se on napissa
paitaani ommellussa.

Käännös: Hannu Oittinen. Knuts Skujenieks. Poga. Rīga:Neputns, 2011

Darwin ja Kuu

الأستونية | Jürgen Rooste

Kui Darwin vaatas Kuud
ja nägi ja teadis,
mida meiegi näeme
ja teame,
kas kunagi ei otsind
ta pilk säält
kuumerede ja kuumägede vahelt
kuulinnu ja kuukülasid?
Kelle pääle vilksatas ta mõte,
kuidas kulges kuuevolutsioon,
mida valis see
kivine loodus -
kas võis sääl olla jumalaid
ja lootust
paremale tulevikule?

Millele mõtles Darwin,
vaadates Galapagose saarelt
verevat täiskuud?

© Jürgen Rooste
from: Higgsi boson
Näo Kirik, 2012
ISBN: 978-9949-9172-7-3
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Darwin ja kuu

الفنلندية

Kun Darwin katsoi kuuta
ja näki ja tiesi
mitä mekin näemme
ja tiedämme
niin eikö hänen katseensa
koskaan hakenut sieltä
kuumerien ja kuuvuorien vaiheilta
kuukaupunkeja ja kuukyliä
ketä tai mitä hän ajatteli
miten sujui kuun evoluutio
mitä valitsi
kivinen luonto
olisiko siellä jumalia
ja uskoa
parempaan tulevaisuuteen

niin - mitä Darwn ajatteli
kun hän katsoi Galapagossaarilta
punertavaa täysikuuta

Suomentanut Hannu Oittinen

***[Iga kord kui see tüdruk armus]

الأستونية | Maria Lee

Iga kord kui see tüdruk armus,
hakkas ta kukkuma läbi seinte
ja põrandate ja hilistel teedel
läbi asfaldi,
ja läbi ööde, mis udusulis
langesid temaga kaasa,
ja läbi päevade, mis hoidsid kindlalt
öid turvaköites ning tüdrukut
langemast surnuks,
kuni ta varem või hiljem sai
taas oma jalad maha
ning minetas ühes hulljulgusega
oskuse lennata.

Iga kord, kui see poiss armus,
hakkas ta kartma
kõigepealt õhtuid, siis hommikuid,
siis telefoni ja postiljone;
ta kartis uksi, mis avanesid
ja veel enam lukustatuid,
ta kartis tänavaid, mis olid täis
kukkuvaid tüdrukuid,
ta kartis Freudi ja kõige rohkem
kartis ta hirmu ja iseend,
ta kippus jooma rohkem kui vaja
ning kukkuma valesse tüdrukusse.

© Maria Lee
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

***[Joka kerta kun se tyttö rakastui]

الفنلندية

Joka kerta kun se tyttö rakastui,
se alkoi putoilla seinien läpi
ja lattioiden läpi ja myöhäisillä teillä
läpi asfaltin
ja läpi öiden, jotka untuvikkoina
putosivat hänen mukanaan,
ja läpi päivien, jotka varmoin ottein pitelivät öitä
turvaköysissä, jottei tyttö
putoaisi kuolemaan,
kunnes ennemmin tai myöhemmin
hänen jalkansa taas kantoivat
ja uhkarohkeuden myötä hän menetti
kykynsä lentää

Joka kerta kun se poika rakastui,
se rupesi pelkäämään
ihan ensiksi iltoja, sitten aamuja,
sitten puhelinta ja postiljoonia;
pelkäsi ovia, jotka avautuivat,
ja sitäkin enemmän suljettuja,
pelkäsi katuja, jotka olivat täynnä
putoilevia tyttöjä,
pelkäsi Freudia ja kaikkein eniten
pelkäsi pelkoa ja itseään,
tuppasi juomaan vähän liikaa
ja haksahtamaan väärään tyttöön.

Suomentanut Hannu Oittinen

***[ma olen laulev luukere]

الأستونية | Jürgen Rooste

ma olen laulev luukere
ma olen koletukummituslik
täiskuuööperemees

ja seisan videvikutunnil
hingesunnil
su avatud akna ees varjudes

sa arvad et sa näed
jubedat und
aga tegelikult

näeb see jube uni
hoopis
sind

ta piilub su kardinate vahelt
tühjades silmakoobastes
kummitamas kirevälgatus

kolp kenasti kummergune

luisest kõriorelist tõusmas
üks tõrjutu
armutörin

ma olen laulev luukere
olen õudõõvastav vaimudetunnimees
su pitskardinaist rüütet akna ees pimeduses

aga täna kutsutakse mind
ARMASTUS
ja teist nime ei leita

© Jürgen Rooste
from: Kuidas tappa laulurästikut
Verb, 2011
ISBN: 978-9949-9124-4-5
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

***[olen laulava luuranko]

الفنلندية

olen laulava luuranko
olen hirvittävän kauhistavan kauhea
täydenkuunyön isäntä

seison hämärän rajamailla
sielujen lailla
piilotellen avoimen ikkunasi takana

luulet näkeväsi
pahaa unta
mutta oikeastaan

paha uni
näkee
sinut

se tuijottaa sinua verhonraosta
ja sen tyhjissä silmäkuopissa
leikamoivat himon salamat

sen pääkallo on passelisti pyöreä

kurkun luisista uruista kohoaa
torjutun rakkauden
murina

olen laulava luuranko
olen kauhistuttava sielunvartija
sonnustautuneena silkkiverhoihisi ikkunan takana pimeässä

mutta tänään on nimeni
RAKKAUS
eikä muuta nimeä ole oleva

Suomentanut Hannu Oittinen

***[Luuletus on nagu ilmateade]

الأستونية | Kaur Riismaa

Luuletus on nagu ilmateade.
Mida täpsem,
seda õnnelikumad me oleme
ilusa päeva ootuses,
mida täpsem,
seda kurvemad me oleme
mõeldes uuele pimedale päevale.

Ilmateates on alati ilus tüdruk,
kes naeratades
lõpetab igasuguse lootuse

sõita randa piknikule.

(Cherche la femme
on alati ka
recherche la femme)

Ilmateates on unistused
New Yorkist,
Puerto Ricost,
kasvõi Hispaaniast või Egiptusestki.

Luuletus on ilma teade,
maailma teade
ja teadaand maailmale,

et me pole veel andnud alla.

© Kaur Riismaa
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

***[Runo on kuin säätiedotus]

الفنلندية

Runo on kuin säätiedotus.
Mitä tarkempi,
sitä onnellisempia olemme
odottaessamme kaunista päivää,
mitä tarkempi,
sen surullisempia olemme
murehtiessamme uutta pimeää päivää.

Säätiedotuksen lukee aina kaunis tyttö,
joka hymyhuulin
kariuttaa toivon
lähteä rantaan retkelle.

(Cherche la femme
on aina myös
recherche la femme)

Säätiedotukseen sisältyy haaveita
New Yorkista,
Puerto Ricosta,
ehkä Espanjasta tai Egyptistä.

Runo on ilmatiedotus,
maailmantiedotus
ja tiedotus maailmalle,

ettemme ole vielä antaneet periksi.

Suomentanut Hannu Oittinen

***[võim on võim]

الأستونية | Kaur Riismaa

võim on võim
ja enamasti mujal
nõukogude või eesti
elame nagu saame
ja oskame

mõtlen et vannituba
kogu elamine
muuhulgas ka elu
on sinu hambaharjata
tyhi mis tyhi

aga mitte kes on ehk oli
tookord rahandusminister
kui sa oma harja ostsid
niikuinii undab pungas tuul

kõigile maailma myntidele
on graveeritud
igav liiv ja tyhi väli
ja meie nägu esiplaanil

© Kaur Riismaa
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

***[valta on valtaa]

الفنلندية

valta on valtaa
ja enimmäkseen muualla
neuvosto tai viro
elellään miten voidaan
ja osataan

mietin että kylpyhuone
koko eleleminen
muun ohessa elämäkin
on vailla hammasharjaasi
tyhjää täynnä

mutta en sitä kuka on tai oli
silloin valtiovarainministeri
kun ostit hammaharjasi
silti ulvoo tuuli silmuissa

kaikkiin maailman kolikoihin
on kaiverrettu
hiekkakangas, kuiva kenttä
ja siihen kasvomme

Suomentanut Hannu Oittinen

***[nad vaatasid päikesesse]

الأستونية | Kaur Riismaa

nad vaatasid päikesesse
kordagi unustamata
et elu on selle pelga mummu
õrnkare tuumareaktsioon

võibolla parim yllam
ja kangelaslikum on
et pojad vennad
õed ja tytred
hoolimata kõigest
ennast ära ei tapnud

kuigi põhjust oli kyllaga
ja põhjust anti
ei hoolinud nad
kulunud mantlist
katkistest kingadest
katkistest kirgedest

vaprust nõuab
igal hommikul
hyyda elu enese
pärisosaks

© Kaur Riismaa
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

***[he katsoivat aurikoon]

الفنلندية

he katsoivat aurikoon
unohtamatta kertaakaan
että elämä on vain tuon laikun
synnyttämä hentoisen karkea ydinreaktio

kenties parasta jalointa
ja sankarillisinta on
että pojat veljet
siskot ja tyttäret
kaikesta huolimatta
eivät tappaneet itseään

vaikka syytä oli
ja syitä piisasi
he eivät huolineet
kuluneesta takista
rikkinäisistä kengistä
särkyneestä kiihkosta

urheutta vaatii
että kutsut aina aamulla
elämän osaksi
omaa itseäsi

Suomentanut Hannu Oittinen

Eeskiri

الأستونية | Maria Lee

Mõrv, mis sooritas su
kakskümmend üks aastat tagasi,
pole kuriteojälgi
siiani lõplikult kaotanud.

Armastus, mis su tegi,
põletas tiivad
esimese aasta jooksul.

Ärme jäta surres auke kosmose pinnale.
Ärme jäta surres auke kosmose pinnale.
Väljudes sulgege uks.
Väljudes kaotage usk.
Ärme jäta oma sulgi laokile võõrastesse magamistubadesse.

© Maria Lee Liivak
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Ohjeistus

الفنلندية

Murha, joka sinut suoritti
kaksikymmentä yksi vuotta sitten,
ei ole rikoksena
vieläkään täysin vanhentunut.

Rakkaus, joka sinut teki
poltti siipensä
ensimmäisen vuoden aikana.

Ei jätetä kuollessa aukkoja kosmoksen pintaan.
Ei jätetä kuollessa aukkoja kosmoksen pintaan.
Kun poistutte, sulkekaa ovi.
Kun poistutte, menettäkää usko.
Ei jätetä sulkia vetelehtimään vieraisiin makuuhuoneisiin.

Suomentanut Hannu Oittinen

Alibi

الأستونية | Maria Lee

Jah me pidime kohtuma
mul oli aku tühi
ta tuli teatrist ja
tulistas ennast pähe

jooksis autole ette
ja lendas
katuselt traataeda

ainus vihje et see oli
nõnda planeeritud:
ta oli natuke liiga ilus

ainus vihje mis jäi
et see polnud päris

kujutlused on meie needus

ta tuli teatrist
ja mul oli aku tühi

© Maria Lee
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Alibi

الفنلندية

Joo meidän piti tavata
mulla oli akku tyhjä
se tuli teatterista ja
ampui itseään päähän

juoksi auton eteen
ja loikkasi
katolta piikkilanka-aitaan

ainoa vihje että
niin oli tarkoituskin:
se oli turhan söötti

ainoa vihje joka jäi
ettei niin käynyt oikeesti

kuvitelmat on meidän riesa

se tuli teatterista
ja mulla oli akku tyhjä

Suomentanut Hannu Oittinen

3 PÕHIMÕTTELIST VÄIDET INIMSUSE TEEMADEL

الأستونية | Jürgen Rooste

*
ma olen 24 h ööpäevas inimene
juba paljalt selle eest võiks mulle
tasuta raha anda

*
tüdind ootamast bussi taksot
igavest armastust ideaalset joobeastet
katarsist ja armageddoni

*
anna alla jänes
inimene on looduse kroon universumi valitseja
pole kohta teisele

© Jürgen Rooste
from: Ilusaks inimeseks
Verb, 2005
ISBN: 9985961501, 9789985961506
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

3 PERIAATTEELLISTA VÄITETTÄ IHMISYYDESTÄ

الفنلندية

*
olen 24 h päivässä ihminen
pelkästään sen vuoksi voisin
nauttia kansalaispalkka

*
olen kyllästynyt odottamaan bussia taksia
ikuista rakkautta ihanteellista humalaa
katarsista ja harmagedonia

*
louvuta jänis
ihminen on luomakunnan kruunu universumin hallitsija
hänen rinnalleen ei mahdu

Suomentanut Hannu Oittinen

RUKKIKURISTIKUKOLL

الأستونية | Jürgen Rooste

ma olen rukkikuristiku koll
ja söön lapsi

ma olen sama vana
kui aeg

või veidike vanem
ega ma täpselt ei tea

tuul tuhiseb mu tundlais
ja undab kuulmekäikudes

mus on kolepalju kurbust
ja see kurbus pole ilus

miks peakski olema
miks peakski juhtuma

et on

tema
kes valvab sääl ülal

tema kes püüab lapsi
on juba vana ja väsind

ja teinekord saavad
lapsed tast mööda ja

siis ma söön neid
sest ma olen rukkikuristiku koll

suur näljane
ja ilus

elu öeldakse mu nimeks
surm - lausuvad teised

need rumalad

© Jürgen Rooste
from: Kuidas tappa laulurästikut
Verb, 2011
ISBN: 978-9949-9124-4-5
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

HIRVIÖ RUISPELLOSSA

الفنلندية

olen hirviö ruispellossa
syön lapsia

olen yhtä vanha
kuin aika

tai vähän vanhempi
en minä niin tarkkaan muista

tuuli puhaltaa tuntosarvissani
ja viheltää korvakäytävissäni

minussa on hirveästi murhetta
eikä se murhe ole yhtään kaunista

miksi sen pitäisikään olla
miksi pitäisikään käymän niin

että hän
joka valvoo tuolla ylhäällä

se joka pyydystää lapsia
on jo vanha ja väsynyt

niin että joskus lapset
livahtavat hänen ohitseen niin että
minä syön heidät
koska olen hirviö ruispellossa

iso ja nälkäinen
ja kaunis

nimeni on elämä
kuolema - sanovat toiset

ne typerykset

Suomentanut Hannu Oittinen

PALUN EUTANAASIAT, MIND ON ARMASTUSES PETETUD

الأستونية | Maria Lee

Kelleltki võetud lubadus praaklevis öösel kell viis –
iga signaal, iga heli on märk,
iga sõna on jalajälg.

Hommikuks meelest on läinud –
meil, tähendab.
Tähtedel mitte.

Vahel unenäos kangastub,
kui palju jälgi on jäänud
su lävele, kui palju mõtteid
on jäänud su alateadvusse,
kui mitu inimest suudab su
ükskeelne monokroom teadvus
üksteisest eristada.

Hommikuks läheb meelest.
Aga tähed ei unusta:
kõik, mis on olnud,
on olnud.

© Maria Lee Liivak
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

PYYDÄN EUTANASIAA, MINUA ON PETETTY RAKKAUDESSA

الفنلندية

Joltakulta kinuttu lupaus kehnossa kentässä yöllä kello viisi –
jokainen signaali, jokainen ääni on merkki,
jokainen sana on jalanjälki.

Aamulla se kaikki on haihtunut mielestä –
meistä, siis.
Ei tähtien kirjosta.

Välillä unessa näkyy,
miten paljon on painunut jälkiä
sinun ovellesi, miten paljon ajatuksia
on painunut alitajuntaasi,
montako ihmistä pystyy
yksikielinen monokromitajuntasi
erottamaan toisistaan.

Aamulla se kaikki haihtuu mielestä.
Mutta tähtikirjo ei unohda:
kaikki mikä on ollut,
on ollut.

Suomentanut Hannu Oittinen

Mis seal rääkida

الأستونية | Kaur Riismaa

Ta avastab, ühel õhtul vannis,
et munadel kasvavad karvad,
ning jalgadel
ja kaenla all.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib

Ta avastab, ühel päeval koolis,
et paralleelklassis on tüdruk kes...
ja et see tüdruk...
ja kui ta...
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.

Ta avastab, ühel hommikul peegli ees,
et enam ei matki isa,
vaid on ise,
ja samasugune.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.

Avastab, ühel öösel voodis,
unetuna lage vahtides,
et kurat,
kõik sõbrad on surnud.
Aga kuidas ta sellest kellelegi räägib.

Sest kuidas ta kellelegi räägib,
et on mees,
et on karvane,
armunud, isa, või surelik.
Mis seal rääkida.
Kõige tähtsamad hetked elus
kaovad vaikusse.

Nagu sinagi.

Mis seal rääkida.

© Kaur Riismaa
from: Rebase matmine
Tallinn: Näo Kirik, 2012
ISBN: 9789949917280
Audio production: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Mitä siitä kertomaan

الفنلندية

Hän huomaa eräänä iltana kylvyssä,
että munissa kasvaa karvat,
samoin säärissä
ja kainaloissa.
Mutta mitä siitä kenellekään kertomaan?

Hän huomaa eräänä päivänä koulussa,
että rinnakkaisluokalla on tyttö joka...
ja jos hän...
Mutta mitä siitä kenellekään kertomaan?

Hän huomaa eräänä aamuna peilistä,
ettei enää matkikaan isää,
vaan on ihan itse
ja samanlainen.
Mutta mitä siitä kenellekään kertomaan?

Huomaa eräänä yönä sängyssä,
tuijottaessaan kattoon, saamatta unta,
että hitto vieköön,
kaikki kaverit on kuolleet.
Mutta mitä siitä kenellekään kertomaan?

Sillä miten hän kenellekään kertoisi,
että on mies,
että on karvainen,
rakastunut, isä, tai kuolevainen.
Mitä siitä kertomaan.
Tärkeimmät hetket elämässä
katoavat hiljaisuuteen.

Kuten sinäkin.

Mitä siitä kertomaan.

Suomentanut Hannu Oittinen