Jürgen Rooste

الأستونية

Øyvind Rangøy

النرويجية

Kassa armastad mind igaviku ääreni

kassa armastad mind igaviku ääreni
ja siis
kui igaviku äär on möödas me oleme
juba mitu tundi edasi liikund
aru saamata mis toimub millisesse maailma
me oleme jõudnud

kassa armastad mind ka siis veel
kui ma kõige sellega hakkama ei saa
kui ma end jälle täis joon ja hetk enne
maailmalõppu magama jään oma ropsi sisse
kuskil toanurgas nagu õnnis lapsuke

kassa armastad mind vastu ööd
mil ilm on pöördund nii põrgukülmaks
aga meil pole kuskile sooja minna
ega valgust ega ühtki sihtmärki

kassa siis armastad mind
kui ma ütlen sulle et ainult meie koos
paneme aja kestma et see ongi saladus
et kui pole meid siis maailm lakkab lõplikult

kassa armastaks mind siis kas või
selle imelise maailma pärast mis võiks
ju ometigi olla (või mis)

kassa armastad mind meeletut looma
egoisti suurt isast kaslast murdund puutüvel
nurrumas seda laulu mis põrgusügav ja soe
mil põrgusügav ja pime öö
langeb meie üle ja keegi ei tea mis
valguse tulekuks juhtund on
mittekeegi

kassa armastad mind kesma janunen su sooja
vere järele ja elan ainult selle neelduse
eelaimdusest
kassa ikka armastaks mind kallis

kassa armastad mind igaviku ääreni
ja kaugel
kaugel teispool seda serva

© Jürgen Rooste
من: Ilusaks inimeseks
Verb, 2005
ISBN: 9985961501, 9789985961506
الإنتاج المسموع: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

Elskar du meg heilt fram til æva

elskar du meg heilt fram til æva
og så
når vi er over grensa til æva
og fleire timar vidare komne
utan å fatte kva verd
vi er komne til

elskar du meg framleis
om eg ikkje får til alt dette
når eg drikk meg full att og like før
verdsens ende blir liggjande i eige spy
i ei krå som eit lykkeleg barn

elskar du meg mot natt
når vêret har vorte så djevelsk kaldt
at ingen varm stad finst å gå til
og ikkje noko lys eller mål eller med

elskar du meg
når eg seier at einast vi saman
får tida til å vare at det er mysteriet
at når vi ikkje er meir er verda vekk for godt

elskar du meg om ikkje anna
for den underfulle verda som
jo kunne finnast (eller kva)

elskar du det galne dyret eg er
denne egoisten det store hannkattdyret på ei broten trestamme
som mel denne songen avgrunnsdjup og varm
når den avgrunnsdjupe og mørke natta
fell over oss og ingen veit kva
som har hendt når det demrar
ingen

elskar du meg eg som tørstar etter ditt varme
blod og berre lever for å svelgje det for å
ane eg kan få det
elska du meg framleis då kjære

elskar du meg heilt inn i æva
og langt
langt over grensa

Omsett av Øyvind Rangøy