Maria Lee

الأستونية

Antoine Chalvin

الفرنسية

PALUN EUTANAASIAT, MIND ON ARMASTUSES PETETUD

Kelleltki võetud lubadus praaklevis öösel kell viis –
iga signaal, iga heli on märk,
iga sõna on jalajälg.

Hommikuks meelest on läinud –
meil, tähendab.
Tähtedel mitte.

Vahel unenäos kangastub,
kui palju jälgi on jäänud
su lävele, kui palju mõtteid
on jäänud su alateadvusse,
kui mitu inimest suudab su
ükskeelne monokroom teadvus
üksteisest eristada.

Hommikuks läheb meelest.
Aga tähed ei unusta:
kõik, mis on olnud,
on olnud.

© Maria Lee Liivak
الإنتاج المسموع: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre], 2014

JE DEMANDE L’EUTHANASIE, J’AI ÉTÉ TROMPÉE EN AMOUR

Promesse téléphonique à cinq heures du matin avec un mauvais réseau –
chaque signal, chaque son est un signe,
chaque mot est une empreinte.

Au matin tout est oublié –
ou du moins nous avons oublié.
Mais pas les étoiles.

Tu entrevois parfois en rêve
combien de traces sont restées
sur ton seuil, combien de pensées
dans ton inconscient,
et combien de gens ta conscience
monolingue et monochrome
parvient à distinguer les uns des autres.

Au matin tout est oublié.
Mais les étoiles n’oublient pas:
tout ce qui a été
a été.

Traduit de l’estonien par Antoine Chalvin