Paul-Eerik Rummo

الأستونية

Danutė Sirijos Giraitė

اللتوانية

***[See maja, kuhu ma sündisin]

„See maja, kuhu ma sündisin,
on vete põhja laskunud batüskaaf,
suitsuköis järel.

Otse põlise linna sekka.
Atlantis? Dioskuuria? Uppunud lossid ja kirikud:
kellade laul oma lähedaste kajade kütkeis –
ammu, ammu juba olnud selle algus.

Majadele korallküürud kasvanud.

Kalad kõnniteil kulgevad, maigutavad mokki.
Hippokampused käratult kappavad ringi, toimekad.
Siin-seal varjatud soppides mõned üksikud
vigased karbid üritavad luua pärleid.

Paljut siin külluses, päikseid iseäranis:
musttuhande okasnahkse meripäikse
valgel ujub veealune elu.

Suits, mu naba- ja poomisnöör,
vahel looklev ja järeleandlik, sealsamas
kutsuvalt pingul.“

© Paul-Eerik Rummo
من: Lumevalgus... lumepimedus
Tallinn: Perioodika, 1966
الإنتاج المسموع: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

***[Tas namas, kuriame gimiau]

— Tas namas, kuriame gimiau —
į vandenį nugrimzdęs batiskafas
su dūmų tįsančia virve.

Tiesiog į tolimos praeities miestą.
Gal Atlantidą? Dioskuriją? Paskendę pilys ir bažnyčios:
varpų gaudimas atsiliepia visiškai arti —
seniai seniai jau viskas prasidėjo.

Namai koralų kupromis apaugo.

Šaligatviais žuvelės zuja, krutina žiaunas.
Ropoja tyliai brontozaurai, rimti, užsiėmę.
Šen bei ten nuošaliam kampely viena kita
suluošinta kriauklė bando perlą sukurti.

Daug ko čionai apstu, o ypač saulės:
galybės dygiaodžių jūrsaulių šviesoj
gyvenimas povandeninis plaukia.

Dūmas — mano virkštelė, kartuvių virvė,
kartais vingrus ir paslankus, tačiau ir vėl
išsitempia lyg kviesdamas.

Vertė Danutė Sirijos Giraitė