Carolina Pihelgas

الأستونية

Øyvind Rangøy

النرويجية

Pimesi

Tahtsingi vist rebeneda nagu ennasttäis kuu
paberist taevas. Tahtsin, et voolaksid minusse
nagu põhjatusse anumasse, täidaksid kõik praod
ja peidupaigad. Võrgud kerivad end lahti, nad vajuvad
sinusse hääletult — külmunud õnne saadikud, sõrm
huulil. Pimeduse juured luuletuse südamikus, inimese
ja öö südamik selle kauge sünnikuristiku serval juhatavad
teed kurttumm vanamees ja tema haisev hingeõhk. Järgne
neile kindlal sammul, pimesi nagu süütamata latern,
esimese elusolendi jõuetusega.

 

© Carolina Pihelgas
من: Pimeduse pisiasjad
Tartu: Kaksikhammas, 2017
الإنتاج المسموع: Eesti Kirjanduse Teabekeskus [Estonian Literature Centre]

Blindt

Eg ville visst rivne som ein sjølvgod måne
på ein papirhimmel. Ville du skulle renne inn i meg
som i eit botnlaust kar, fylle kvar sprekk
og kvar skjulestad. Garna faldar seg ut, søkk inn
i deg lydlaust – sendebud for ei frosen lykke, ein finger
på leppene. Mørkrets røter i hjartet av diktet, menneskets
og nattas hjarte i kanten av den fjerne fødande avgrunnen der ein
døvstum gamling og hans dårlege ånde viser veg. Følg
dei med stødige steg, blindt som ei lampe som ikkje er tent,
kraftlaust som det første levande vesen.

Omsett av Øyvind Rangøy